Essee ajaloos - miks inimesed rändavad (0)

MIKS RÄNDAVAD RAHVAD ? Merilin Jürine
KK11-PE
Rahvad on rännanud elu algusest peale ning rändamine ei ole tänaseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad rändavad minema? Mida leiavad järjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui väljaränne muutub aina suuremaks ja kas seda on võimalik peatada?
Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid. Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem. Uued tulnukad asusid elama põliselanike vahele või asusid maadele, mis põliselanikele näisid elamiseks mitte kõlbavat.
Ühel hetkel kodustati hobune ning peagi hakati teda kasutama ratsaloomana. Selgus, et hobune on hindamatu abimees ka lahinguväljal. Mehed kasvasid maast madalast hobustega kokku ja neist said osavad ratsaväelased. Ratsaväelased hakkasid hiljem vallutama rahvaid, hävitati ja loodi riike. Ilm sundis inimesi liikuma idast läände. Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised).
Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus . Välismaal on kergem saavutada midagi oma elus, eriti noortel. Paremad elutingimused , kus on soojem ja parem kliima. Inimesed on nõus tegema isegi midagi, mida neile ei meeldi, sest elutingimused välismaal on paremad seda tööd tehes kui oma riigis. Tihti rännatakse naaberiikidesse või siis soojadele maadele. Miks inimesed veel rändavad on põhjuseks, et näha maailma ja kogeda uusi elamusi oma elus. Tihti inimesed leiavad midagi paremat välismaal, ega kipu enam tagasi kodumaale. Leitakse uus elukaaslane ja luuakse uus pere. Või leitakse sobiv töökoht, millest ei taheta loobuda .
Tänapäeval on paljud rahvad välja surnud. Nende maa on vallutatud ja seal elavad teised rahvad ja kultuurid. Kui väljaränne aina suureneb, siis rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Kui eestlasi ei oleks, siis ei hoiaks keegi ka nende traditsioone ega keelt.
Emigratsiooni peatamiseks võiks luua riigis tingimused, mille korral inimesed ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist .
Aeg muutub ja maailm muutub. Mida edasi aeg liigub, seda rohkem ja paremaid rändamise võimalusi tekib. Ka põhjused muutuvad aja vältel. Kui alguses rännati kliima või toidu pärast, siis tänapäeval rännatakse isegi armastuse pärast. Kuigi inimesed rändavad oma isamaalt või kodust minema on nad alati sinna tagasi oodatud.