10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minimaggnus
Õppematerjali autor
see, mida inimesed ise tahaksid, elu, mis on elamist väärt. Selle teemaga ümbrikupalka maksva tööandja juurde minnes ollakse valiku ees, kas töötada miinimumi eest või otsida omale uus töökoht. Nagu ennegi mainitud, pole uue töökoha leidmine väiksemates linnades ja maapiirkonnas sugugi kerge ülesanne. Tuleb välja, et head valikut polegi ja peab valima mitmest halvast "parima". Tõenäoliselt on selleks ikkagi ümbrikupalk, sest raha on ainuke asi, mis tänapäeva maailmas rattad käima paneb. Suur osa inimestest, kes "musta" palgaga töötavad, on tõesti need, kellel vaja pere üleval pidada ja näevad selles mõningast kergendust oma majanduslikule seisule. Teine osa on aga noored, kellel veel pole piisavalt teadmisi tööjõuturust ja töö otsimisest-leidmisest. Olen kuulnud tuttavate käest mitmeid jutte, kus minnakse suure hurraaga leitud tööle ja lepitakse pakutava ümbrikupalgaga
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud
RP14 Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi) Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju? Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab
Väga oluline tõus on olnud ka Eestist Soome poole viidavate sigarettide turul. Soomes teatavasti on tubakaaktsiis üks EL kõrgemaid. Salasigarettide päritolumaa on põhiliselt Venemaa, kuid viimastel aastatel on oluliselt suurenenud Valgevenest pärit salakauba maht. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Lõppu sellele esialgu veel ei paista, kuna "musta’’ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, ettevõttel mugav maksta ning töötaja seisab valiku ees, kas ümbrikupalk või töötustaatus. 7 Ümbrikupalga eesmärk on ennekõike ettevõtte kulude vähendamine ja kuna ettevõte luuakse siiski kasumi teenimiseks, ei maksa tööandja töötajale palka sentigi rohkem kui hädavajalik.Kõrge tööpuudus võimaldab aga seadust eiravatel tööandjatel otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mis tahes sissetulekut ning keda tööandja seaduserikkumised ei huvita
näiteks kinnisvara ostja tasub müüja võlad ja müüjale raha ei laeku. Kahju konkreetse kinnisvara võõrandamisest (näiteks müügihind on soetamismaksumusest madalam) ei arvata maha sama maksustamisperioodi muu vara võõrandamise kasust või muust maksustatavast tulust ega kanta edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on: - kulutus, mida tegemata ei saa kinnisvara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt makstud notaritasu, riigilõiv) - kulutus, mis on tehtud müüdava või vahetatava vara turuväärtuse tõstmiseks (näiteks majaomanik ostab enne maja võõrandamist sundüürnikule korteri ning on tõestatav, et selle tagajärjel maja turuväärtus tõusis) - kulutus on tehtud seoses tehingu edukama sooritamisega (näiteks maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu)
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
4Ms (men, materials, machines and money). Lähtuvad strateegilistest plaanidest ja tõlgivad need operatiivjuhtide „keelde“. 3. Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid – 1 nädala kuni 1 aasta pikkused plaanid sellest, kuidas konkreetseid ülesandeid olemasolevate ressurssidega saab täita. Nendega pannakse paika konkreetsed tootmise, turunduse, finants- ja juhtimise plaanid (kõige detailsemad). 3. Milleks on vaja ettevõtte valitsemise süsteemi? Ettevõtte valitsemise süsteem – printsiipide, poliitikate, protseduuride ja selgelt defineeritud kohustuste ja vastutuste süsteem, mida huvigrupid kasutavad huvide konfliktide ületamiseks. Eesmärk: ● Elimineerida või leevendada huvide konflikte, eriti juhtide ja omanike vahelisi. ● Tagada, et ettevõtte varasid kasutatakse tõhusalt ning investorite ning teiste huvigruppide huvides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid