50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zeleh
Õppematerjali autor
intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Näit: See asi on "ilmselge", seega ka õige. a) ratsionaalsus - inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele / loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad. b) intuitsioon - inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust lahendada inimestevahelisi erimeelsusi. Näit: Mis on minu jaoks "ilmselge", ei pruugi olla sinu jaoks. 3. Teaduslik meetod Iga teaduse mõte on vastata küsimustele mis, miks ja kuidas. a) teadus otsib seaduspärasusi asjade / nähtuste omavahelistes suhetes. b) teadus on empiiriline, nähtust peab saama jälgida või vähemalt mõõta. c) teadus on kumulatiivne, kuna aksepteerib juba eelnevalt kogutud andmeid. d) teaduse meetod on testitav / kontrollitav, s.t. igaüks saab samu eeldusi kasutades analüüsi korrata.
1900-1920 avaldas 10 köitelise "Rahvaste psühholoogia". - William Sumner etnotsentrism (raamatus "Folways"), antakse hinnanguid teistele rahvustele lähtutes oma rahvuse väärtustest. Eurotsentrism, afrotsentrism, russotsentrism, estotsentrism... Rahvavaimu ideed on kasutatud palju rassilise ja rahvusliku vägivalla põhjendamiseks. Massipsühholoogia - Tard, 1893 "Matkimise seadused" käsitletakse mõjuülekannet, kuidas minu mõju saab kanda üle sinu peale, ehk kuidas ühe inimese tegevus mõjutab teise inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. - LeBon, "Rahvaste psühholoogia ja mass" (1895) ja "Revolutsiooni psühholoogia". Massi ja eliidi vahekord, paanikasituatsioonid, üksikisikuga toimuvad muudatused massis. Inimest massisituatsioonis iseloomustavate muutuste väljatoomise looja: 1
On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki. Platon Platon (427-347 eKr) oli pärit väljapaistvast Ateena perekonnast (Aristoteles ei olnud kõrget päritolu ega ka Ateenast, oli metoik). Ideed Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma hale vari, meenutus. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine.
vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud juudi ajakirjanduse poolt minu kompromiteerimiseks. Selles minu töös pöördun ma mitte võõraste, vaid nende meie liikumise pooldajate poole, kes kogu südamest sellele kaasa elavad ja kes soovivad seda mõista võimalikult sügavalt ja lähemalt. Ma tean, inimeste sümpaatiat on kergem võita suulise kui trükisõna abil. Iga suur liikumine maa peal võlgneb tänu oma kasvu eest suurtele oraatoritele, mitte suurtele kirjanikele. Kuid ikkagi, selleks, et meie õpetus saaks lõpliku esitluse, peab tema printsipiaalne olemus olema fikseeritud kirjalikult
sümboolsete ja materiaalsete ressursside vahelist suhet. See tähendab, et meie elus on oluline, et meid ümbritseksid teatava tähendusega asjad. 6 Miks üldse on huvitav uurida asju, kui me võiksime võtta lihtsalt kasutusjuhendi ja seda sealt vaadata? Sedavõrd, kui öelda, et inimene on sotsiaalne loom tähendab see, et maailm on meie jaoks sotsiaalselt konstrueeritud. Mis see tähendab? Sotsiaalne maailm ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt
allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist. 2 · "Head kasutavad maailma, et Jumalat "maitsta", · Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti. · "Sina Issand, oled igavene, aga mina mina kurjad aga vastupidi, et maailma "maitsta", tahavad nad Jumalat kasutada" CD,XV,c7 hüplen aegades, millest ma ei tea, miks nad just nii üksteisele järgnevad." · CARITAS JA CUPIDITAS
suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised: 1. Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada ühiskonnas üldse vastavateemaline diskursus ja tutvustada inimestele vastavat problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas. 2. SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga. Luuakse sõnavara ja juriidiline baas. Pikapeale inimesed harjuvad seadusega ja vaatavad seda kui normaalset nähtust. Alles siis hakkab seadus ka oma tegelikku eesmärki täitma kehtestama soolist
Hüved on otseselt loonud, nagu öeldud, reaalteaduste areng. Lisaks kõigele eelpooltoodule on siiski selgunud, et kuigi reaalteadused aitavad meil küll omal moel maailma mõista, on nende teadmiste baasil ehitatud pigem vahendeid. Füüsika ning mehaanika, mis võimaldavad ehitada raudteesildu, annavad ka viisi relvade ehitamiseks. Geenitehnoloogia avab meile enneolematud perspektiivid nii meditsiinis kui põllumajanduses- ja võimaldab luua kimääre. Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis vajavad vastust küsimused, mida saab anda lähtudes inimteadvusest, mitte aga uuritavast
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid