Eestis
hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid
Mõeldes
tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis
on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale
arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on
jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija
ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu
võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi
kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole
piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud
kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või
ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkohti, mida ttud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest on minu arvamus. Tpuudus vheneks siis kui kik oma uhkuse maha suruksid ja vtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tpuuduse tttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jnud eakamad ja mned ka nooremad asotsiaalid, kes ritavad ellu jda. Selletttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju vimalusi ja kohti, kus olla niteks klma talve ajal, ei kasuta enamik seda ra. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- vi alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse. Sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Isegi praktikante ei taheda enam tööle võtta, sest töömaht on lihtsalt nii väike. Selle tõttu lähevad palju töölised puhkusele. Sest väikse töömahuga pole vaja
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks,
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM.................................................
ealised ning seisundi ja mõnikord ka sooga seotud piirangud (keeld alaealisuse, raseduse ja mõne haiguse puhul) Kuritarvitamine - aine pruukimine sellisel ajal, tingimustes ja seisundis, kui see võib olla ohtlik tervisele või halvendada toimetulekut elus (töö- ja lähisuhteid, tegevuse kvaliteeti, vaimset ja füüsilist töövõimet jne.) Lääne kultuuris on narkootiliste ainete tarvitamist traditsiooniliselt peetud võõraks ja seda on käsitletud kuritarvitamisena. Tänapäeval on mõnedes Euroopa maades respekteeritud ka mõne nõrgatoimelise narkootilise aine tarvitamine väikestes kogustes ja piiratud tingimustes. Sõltuvus - aine pruukimise muutumine elus esmatähtsaks tervise, lähisuhete, töö ja huvide arvel; ainest vabanemine nõuab kõrvalist abi ja/või inimese enese erakordset pingitust. Sõltuvuse kujunemine läbib proovimise, tarvitamise ja kuritarvitamise faasid, jõudes siis psühholoogilise sõltuvuseni ja seejärel füüsilise sõltuvuseni. 2
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüp
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame j
Kõik kommentaarid