Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Kreeka uue valitsuse toimingud

Saksamaa, Holland ja teised nõuavad, et Kreeka näitaks vastu solidaarsust, mida teised liikmesriigid on tema vastu näidanud. Saksamaa on teravalt kritiseerinud Kreeka praegusi otsuseid, öeldes, et riik peab kindlamalt oma kärpekava järgima. Samas on Kreeka veendunud, et vana rada ei saa käia. Ka Ameerika Ühendriigid survestavad Kreekat ja euroala riike, et jõuda võlakõnelustes kokkuleppele. Kuid ikkagi ajab Kreeka vastu öeldes, et nad on hästi valmistunud sammudeks, mis võivad nende finantsstabiilsuse ohtu seada. Nad ei saa nõustuda sellise eelarvekärpega, mille kiitis heaks eelmine valitsus. Samas jälle, usuvad investorid, et Kreeka nõustub abilaenu pikendamise tingimustega, kuna Kreeka võlakirjade ja aktsiate hind on tõusnud iga päevaga. Loomulikult on ilma võlata lihtsam edasi toimetada, kuid poliitika on protsees, kus elu peab elama nii, et ühe valitsuse aeg ei paneks kohustusi uuele valitsusele. Kreekas sellega ei ole

Ühiskond

6

docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile, transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga kurb reaalsus on see, et mõnest ajast saab aasta, kaks, kolm ja nii edasi ning selle aja peale on paljud inimesed end välismaaga tihedamalt sidunud ning endale välismaal loonud kodu, pere, lapsed pannakse välisriiki lasteaeda ja kooli ning tagasitulemine näib juba peaaegu võimatu, sest mõeldakse, et ei saada majanduslikult hakkama Eestis ning ei suudeta peret üleval pidada.

Ühiskond

6

docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupal

Majandus

5

docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda viimastki tööd kaotada ning käiaksegi tööl edasi väga väikse palga eest. Lisaks streigile on lihtsam viis minna tööle välismaale. Kas välismaale tööle minemine ning üldjuhul ka sinna elama jäädes on ainult hädapärane varuväljapääs või parema ühiskonna ning elu lootmine mujalt? Paraku need, kes Eestis korralikult tasustatud töökohta ei leia, otsivadki töö välismaale. Hästi tahavad ju elada kõik, aga millise hinnaga? Mõned asjatundjad arvavad, et oma tööjõudu ekspordib viis kuni kümme protsenti tööjõulistest elanikest. See näitaja on meil üle 600 000. Järelikult siis 30 000 ­ 60  Reili Kardmaa RM11 000 inimest. Ametlikult hindab näiteks rahandusministeerium, et välismaal töötab 20 000 eestlast. Eesti Pank hindab, et mullu oli välismaal ametis umbes 16 000 inimest. Aga

Pangandus

10

doc

Miinimum palgad

Miinimumpalga tõstmisel on suur tõenäosus, et vaene pere pääseb vaesusest kuna hakkab saama kõrgemat palka, ja on olemas ka tõenäosus, et teine pere jääb vaeseks kuna miinimumpalga tõus tõrjub tema tööturult välja. Majandusteadlased leidsid, et tööpuudus on põhjustatud alampalga tõusust just väikese sissetulekuga perede seas. Nad avastasid, et kuigi kõik pered ei saa kasu alampalga tõusust, siis üldiselt suurendab see osa vaesete perede tõenäosust elada paremat elu. Mõned inimesed kaotavad oma töökohad ja võivad kaduda tööturult täielikult. Mõned aga lähevad võtavad end töötutena arvele. Kuigi tööjõu sissevool vähendab palkasid vabades töökohtades, on inimestel siiski töö, kui nad on nõus väiksema palga eest töötama. Miinimum palga seadus hõlmab küll üha enam töökohti, kuid kahanev tööturg ei ole võimeline hõlmamaks kõiki inimesi, kes on töö kaotanud.

Ettevõtluse alused

4

doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

ehk siis kas pereema või pereisa, kuid uueks kasvavaks trendiks on lahkumine kogu perega, sest edasi tagasi pendeldamine on väsitav ja kurnav ning üksinda välismaal elav inimene kulutab juba elamis tingimuste peale mingi teenitud summa, tänu millele välismaal töötatud tulu väheneb. Kuid mis on lahkumise peamiseks põhjuseks? Võib öelda, et siinkohal on selleks raha, kuid mitte alati ei tähenda see lihtsalt mugavama elu pärast välismaal raha teenimist vaid selleks, et ära elada. Muidugi jagunevad inimesed taaskord nendeks kes teenivad välismaal raha, et elada mugavamalt ja nendeks, kes teenivad, et tulla toime ja elada inimväärset elu. Näiteks olukord, kus peres on isa, ema ja kaks väikest last, ema töötab vastavalt oma kõrgharidusele kõrgeimal kohal, mida talle pakutakse, ehk hooldekodu juhatajana ja teenib kuus keskeltläbi 700 eurot ning isa käib tööl Soomes keevitajana, sest Eestis pakutud tööd ei lasknud perel ots-otsaga kokku tulla. Vaja on

Ühiskond

17

docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

sünnitusleht. Kas saab teenida tulu, hüvitise saamise perioodil? Kui vanem võtab hüvitise välja, siis esimese kuu jooksul ei ole piiranguid tulu saamisele (nt tuleb töölt tulemustasu jne). Alates teisest kuust on teatud piirangud, kui tegemist on sissetulekuga, mis on suurem kui 3-kordne miinimummäär, siis vanemahüvitist enam ei maksta. Et vältida konflikte, tuleb sots.kindl.ametit informeerida, amet teeb ümberarvestuse ja ütleb, kui suurt hüvitist saad. Hüvitis on tulu ja võetakse ka sots.maks. Riik tahab tulevikus 2 aastat maksta, 18 kuud saab ema võtta aga 6 kuud järjest peab isa võtma. Töötu sotsiaalne kaitse eesmärk - sissetuleku asendamine. Ei ole võimalik töötuna registreerida osalise tööaega töötajat. Inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele. Töötuna arvel olemine ei ole piiratud, piiratud on toetuste ja hüvitiste maksmise aeg.

Sotsiaaltöö

5

rtf

Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister.

Kui sellises olukorras pole pandud alust struktuurimuutuseks, on ekspertide hinnangul olemas oht krooni devalveerimiseks. Kui ainult mõelda selle peale, kui kroon praegu devalveeruks, tuleb hirm peale. Samuti kui kutsuda inimesi kokku mingile üritusele näiteks linna koristamisele ja siis seal hakata küsima nende arvamust, mida teha, et majanduskriisist välja tulla. Ma usun, et tavakodanikel tuleksid head ideed ja see seoks tavarahvast valitsusega väga hästi kokku. Selles situatsioonis peaks tegema meeskonnatööd. Millest olen ka mina juba maininud:Inglismaa peaminister Gordon Brown tõdes kohtumisel, et praegu on aeg, mil kõik peavad "seljad kokku panema ja üheskoos kriisi vastu võitlema", kirjutab Times Online. Leidsin inimese, kes mõtleb samamoodi nagu mina: Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul ei piisa ainult valitsuse ja riigikogu pingutustest majanduskriisi vastu võitlemisel, vaid

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

Kommentaarid (0)