Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist Mis oleks üldse hea palk?
  • Kui iga kuu saaksite 1000 eurot kätte?
Artikkel Õhtulehest:
Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada?
Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00
Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto , vähemaga oleks juba raske.
Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama."
Aivar Riisalu : 1500 eurot on latt
Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 279 eurot kuus (13 893 eurot neto). Ta leiab, et iga palk, mis ületab Eesti keskmise, on hea. "Kas mina saaks sellega (keskmise palgaga – toim.) ise hakkama? Kohe homsest ei saaks, sest senine palk on ajendanud ka tarbima ning elukondlikud kulud on kujunenud veidi suuremaks . Kui tekiks vajadus hakkama saada, siis tuleb teha teatud elumuutused ja kindlasti saaks hakkama."
Riigikogulasest ettevõtja Aivar Riisalu arutleb, et hinnatõus on pöörane ja samas lahkuvad eestlased Soome. "1500 eurot oleks latt, millest allapoole töötav inimene hakkama ei saa. Täna Eesti inimene tuleks selle raha eest Soomest Eestisse tagasi." Riisalu viitab ka sellele, et Soome maksusüsteem jätab petliku mulje, et palgad on kopsakad. Eestis lihtsalt töötajad ei tea, mis nende eest kokku makstakse. Riisalu mainitud 1500eurone netopalk tähendab tööandjale ligi 2600 euro suurust väljaminekut.
Ärimees Rein Kilk mõtleb veidi ja ütleb: " Tuhat eurot – see on praegu kirvereegel." Kas ise saaksite hakkama, kui iga kuu saaksite 1000 eurot kätte? " Suhtumise küsimus. Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paari­kümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud."
Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks."
Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi , kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored! Pensioni jaoks tuleb varakult raha koguma hakata!" Prouad räägivad küttekuludest ning märgivad , et pensioniga saaks ääri-veeri ära elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole. Nad teavad tuttavate näitel, et siis õnnestub pensionipõlves ka mõnda lihtsamat tööd teha.
IT-ekspert: 2000 on okei , 3000 juba päris hea
Mitmed Õhtulehega rääkinud pealinlased viitasid 1000 eurole . "Kui on ikka perekond, siis naine ja mees peaks teenima mõlemad 1000–200 eurot puhtalt," sõnab Rein. Kontsade klõbinal ühele kohtumisele tõttav 30ndates Viire ütleb, et pigem juba 1500. "Siis saab ka reisimas käia."
IT-alal töötav Marta arvab : "Esimene mõte oli 1000 eurot, aga tegelikult ma ei tea küll, kuidas sellega ära elaks." Ta lisab, et temale isiklikult oleks 2000 okei ja 3000 juba päris hea. Kõik sõltuvat elustiilist. "Kui sul on ikkagi üksinda üürikorter, siis on kulud hoopis suuremad. Muidugi elaks ära ka vähemaga, kui koliks näiteks kellegagi kokku."
Probleemid:
  • Miinimumpalga suurus
  • Pensioni suurus
  • Riigikogulaste palga suurus
  • Paljusid sunnib siinse palga suurus Eestist lahkuma mujale riiki paremate palkade järele

Miinimum palk on brutos kõigest 355€ kuus (neto 299€), mis minu arvates on absurdne. Sellise palgaga ei ole võimalik näiteks üksi ära elada. Eriti ebaaus on see töökohtade puhul, kus töötaja peab nägema ränka vaeva, tegema ületunde ja ikka selle eest rohkem palka ei maksta. Hea, kui miinimumpalgagi kätte saab kuidagi. Näiteks minu ema töötab postkontoris ning saab hädavaevu miinimumpalga kätte. Ta peab iga kuu tegema mingeid teste , mis nõuavad mahuka materjali äraõppimist ja seega peab isegi kodus olles tööd tegema. Palju peab ka ületunde tegema, sest vähema ajaga lihtsalt tööl kõike tehtud ei saa. Ta näeb kurja vaeva, et töö hästi teha, aga lisatasu ta ületundide ja heade testide sooritamise eest ei saa. Kuidas peaks siis veel ära elama nii väikse miinimumpalgaga näiteks üksinda? Hea on, et mu ema ei pea üksi elama, sest vastasel juhul ei oleks tema elu just kõige roosilisem. Nagu artiklis on paljud ka välja toonud , siis miinimumpalk võiks jääda vahemikku 1000-1500€. Olgu, 1500€ on liiga palju ehk tahetud, aga 800-1000€ oleks juba minu arvates väga hea. Minu arust tundub see palju loogilisem, et kuidagigi ots otsaga kokku tulla. Arvestades ka seda, et hinnad pidevalt tõusevad ja igasugused maksud vaja ka maksta. Eluasemed on juba nii kallid, isegi kõige lihtsamad elupaigad , milles mingit luksust pole.
Sama on ka pensioni suurusega. Pensionärid, kes tööl enam tervise tõttu käia ei saa, saavad niivõrd vähe pensionit. Arvestades, et nad peavad ka igasuguseid kalleid rohtusid ostma ja arste külastama, et tervemalt elada. Paljud pensionärid ongi endale varakult sääste kogunud, aga kuna igasugused hinnad pidevalt tõusevad, siis säästude väärtus aina kahaneb ja ikka on raske täisväärtuslikku elu elada.
Miinimumpalka võiks ju tõsta näiteks riigikogulaste palkade arvelt. Miks küll peaksid riigitegelased saama nii ulmelist palka. Vähendades nende palka saaks ju miinimumpalgale oluliselt numbreid juurde lisada. Nii väikse palga suurus sunnib ka inimesi laenu võtma. Kui veel ollakse võlgades ka, siis on eriti raske toime tulla.
Väike palk sunnib omakorda inimesi siit lahkuma nö parematele maadele. Kõige levinum näide on siis Soome. Sealsed palganumbrid on ju paremad. Näiteks mu isa sõber käib Soomes bussijuhiks. Ta saab seal palju rohkem palka, kui ta sa saaks siin sama ameti peal olles. Ja tunnistab , et elab palju paremini. Jah, Soomes on maksusüsteem teistsugune, aga igatahes tuleb siin paremini toime, kui Soomes tööl käia.
Aile Orgla
Vasakule Paremale
Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada #1 Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada #2 Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada #3 Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AjasiisO Õppematerjali autor
Majandusartikli põhjalik analüüs

Sarnased õppematerjalid

Kreeka uue valitsuse toimingud
12
docx

Kreeka uue valitsuse toimingud

Saksamaa, Holland ja teised nõuavad, et Kreeka näitaks vastu solidaarsust, mida teised liikmesriigid on tema vastu näidanud. Saksamaa on teravalt kritiseerinud Kreeka praegusi otsuseid, öeldes, et riik peab kindlamalt oma kärpekava järgima. Samas on Kreeka veendunud, et vana rada ei saa käia. Ka Ameerika Ühendriigid survestavad Kreekat ja euroala riike, et jõuda võlakõnelustes kokkuleppele. Kuid ikkagi ajab Kreeka vastu öeldes, et nad on hästi valmistunud sammudeks, mis võivad nende finantsstabiilsuse ohtu seada. Nad ei saa nõustuda sellise eelarvekärpega, mille kiitis heaks eelmine valitsus. Samas jälle, usuvad investorid, et Kreeka nõustub abilaenu pikendamise tingimustega, kuna Kreeka võlakirjade ja aktsiate hind on tõusnud iga päevaga. Loomulikult on ilma võlata lihtsam edasi toimetada, kuid poliitika on protsees, kus elu peab elama nii, et ühe valitsuse aeg ei paneks kohustusi uuele valitsusele. Kreekas sellega ei ole

Ühiskond
Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist
6
docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile, transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga kurb reaalsus on see, et mõnest ajast saab aasta, kaks, kolm ja nii edasi ning selle aja peale on paljud inimesed end välismaaga tihedamalt sidunud ning endale välismaal loonud kodu, pere, lapsed pannakse välisriiki lasteaeda ja kooli ning tagasitulemine näib juba peaaegu võimatu, sest mõeldakse, et ei saada majanduslikult hakkama Eestis ning ei suudeta peret üleval pidada.

Ühiskond
Ümbrikupalgad-kasu ja kahju korraga
6
docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupal

Majandus
Palgapoliitikast Eestis-on meil vähetasustatud töökohti
5
docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda viimastki tööd kaotada ning käiaksegi tööl edasi väga väikse palga eest. Lisaks streigile on lihtsam viis minna tööle välismaale. Kas välismaale tööle minemine ning üldjuhul ka sinna elama jäädes on ainult hädapärane varuväljapääs või parema ühiskonna ning elu lootmine mujalt? Paraku need, kes Eestis korralikult tasustatud töökohta ei leia, otsivadki töö välismaale. Hästi tahavad ju elada kõik, aga millise hinnaga? Mõned asjatundjad arvavad, et oma tööjõudu ekspordib viis kuni kümme protsenti tööjõulistest elanikest. See näitaja on meil üle 600 000. Järelikult siis 30 000 ­ 60 Reili Kardmaa RM11 000 inimest. Ametlikult hindab näiteks rahandusministeerium, et välismaal töötab 20 000 eestlast. Eesti Pank hindab, et mullu oli välismaal ametis umbes 16 000 inimest. Aga

Pangandus
Miinimum palgad
10
doc

Miinimum palgad

Miinimumpalga tõstmisel on suur tõenäosus, et vaene pere pääseb vaesusest kuna hakkab saama kõrgemat palka, ja on olemas ka tõenäosus, et teine pere jääb vaeseks kuna miinimumpalga tõus tõrjub tema tööturult välja. Majandusteadlased leidsid, et tööpuudus on põhjustatud alampalga tõusust just väikese sissetulekuga perede seas. Nad avastasid, et kuigi kõik pered ei saa kasu alampalga tõusust, siis üldiselt suurendab see osa vaesete perede tõenäosust elada paremat elu. Mõned inimesed kaotavad oma töökohad ja võivad kaduda tööturult täielikult. Mõned aga lähevad võtavad end töötutena arvele. Kuigi tööjõu sissevool vähendab palkasid vabades töökohtades, on inimestel siiski töö, kui nad on nõus väiksema palga eest töötama. Miinimum palga seadus hõlmab küll üha enam töökohti, kuid kahanev tööturg ei ole võimeline hõlmamaks kõiki inimesi, kes on töö kaotanud.

Ettevõtluse alused
Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad
4
doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

ehk siis kas pereema või pereisa, kuid uueks kasvavaks trendiks on lahkumine kogu perega, sest edasi tagasi pendeldamine on väsitav ja kurnav ning üksinda välismaal elav inimene kulutab juba elamis tingimuste peale mingi teenitud summa, tänu millele välismaal töötatud tulu väheneb. Kuid mis on lahkumise peamiseks põhjuseks? Võib öelda, et siinkohal on selleks raha, kuid mitte alati ei tähenda see lihtsalt mugavama elu pärast välismaal raha teenimist vaid selleks, et ära elada. Muidugi jagunevad inimesed taaskord nendeks kes teenivad välismaal raha, et elada mugavamalt ja nendeks, kes teenivad, et tulla toime ja elada inimväärset elu. Näiteks olukord, kus peres on isa, ema ja kaks väikest last, ema töötab vastavalt oma kõrgharidusele kõrgeimal kohal, mida talle pakutakse, ehk hooldekodu juhatajana ja teenib kuus keskeltläbi 700 eurot ning isa käib tööl Soomes keevitajana, sest Eestis pakutud tööd ei lasknud perel ots-otsaga kokku tulla. Vaja on

Ühiskond
Sotsiaalhooldusõigus konspekt
17
docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

sünnitusleht. Kas saab teenida tulu, hüvitise saamise perioodil? Kui vanem võtab hüvitise välja, siis esimese kuu jooksul ei ole piiranguid tulu saamisele (nt tuleb töölt tulemustasu jne). Alates teisest kuust on teatud piirangud, kui tegemist on sissetulekuga, mis on suurem kui 3-kordne miinimummäär, siis vanemahüvitist enam ei maksta. Et vältida konflikte, tuleb sots.kindl.ametit informeerida, amet teeb ümberarvestuse ja ütleb, kui suurt hüvitist saad. Hüvitis on tulu ja võetakse ka sots.maks. Riik tahab tulevikus 2 aastat maksta, 18 kuud saab ema võtta aga 6 kuud järjest peab isa võtma. Töötu sotsiaalne kaitse eesmärk - sissetuleku asendamine. Ei ole võimalik töötuna registreerida osalise tööaega töötajat. Inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele. Töötuna arvel olemine ei ole piiratud, piiratud on toetuste ja hüvitiste maksmise aeg.

Sotsiaaltöö
Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister
5
rtf

Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister.

Kui sellises olukorras pole pandud alust struktuurimuutuseks, on ekspertide hinnangul olemas oht krooni devalveerimiseks. Kui ainult mõelda selle peale, kui kroon praegu devalveeruks, tuleb hirm peale. Samuti kui kutsuda inimesi kokku mingile üritusele näiteks linna koristamisele ja siis seal hakata küsima nende arvamust, mida teha, et majanduskriisist välja tulla. Ma usun, et tavakodanikel tuleksid head ideed ja see seoks tavarahvast valitsusega väga hästi kokku. Selles situatsioonis peaks tegema meeskonnatööd. Millest olen ka mina juba maininud:Inglismaa peaminister Gordon Brown tõdes kohtumisel, et praegu on aeg, mil kõik peavad "seljad kokku panema ja üheskoos kriisi vastu võitlema", kirjutab Times Online. Leidsin inimese, kes mõtleb samamoodi nagu mina: Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul ei piisa ainult valitsuse ja riigikogu pingutustest majanduskriisi vastu võitlemisel, vaid

Majandus (mikro ja makroökonoomika)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun