Taimed
Aarne Kauss ja Cerle Siim
9.klass
Turbasammal
Turbasamblaid
iseloomustavad valkjas või
punakas värvus ja kimpudena
asetsevad oksad .
Harakkuljus
Rohttaime välislaadiga
peenikese roomava puitunud
varre ja igihaljaste lehtedega
taim.
Metsmaasikas
Metsmaasikas on 5–20 cm
kõrgune.
Ubaleht
Ubaleht võib madalaveelises
soomülkas või seisva veega
kraavis moodustada tihedaid
kogumikke.
Soopihl
Lehekesi on tavaliselt
kummalgi pool leherootsu
kaks. Nagu maasikalgi, on ka
soopihlal pähklikesed suure
kumera kujuga lihaka
moodustise peal.
Vesiputk
Kogu taim on kollakasroheline.
Vars õõnes, tugevasti
harunev, alusel jämenenud
ning sõlmekohtadest juurduv.
Pilliroog
Pilliroog on meie suurim
kõrreline. Pilliroost rajatakse
väikseid kergeid ehitisi ,
samuti tehakse neist
majapidamises tarvilikke
tööriistu ja nõusid.
Mustikapuhmastik
Mustikapuhmas on 15–40 cm
kõrge, tõusva või püstise
varre ja tugevasti harunenud
roheliste teravakandiliste
võrsetega.
Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%
lehed on ümar-munajad, tugevalt hambulised, helerohelised, ülemised lehed munajas-elliptilised pikkadel õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased. Keelõied helekollased, tuppõied kollased. • Kasvuala: talvekindel, armastab valgust. Et saada suuremaid õisi ja pikaajalisemat õitsemise aega istutatakse ta poolvarju. • Muld: sobivad alad mis on haritud 20-25 cm sügavuselt, niisked kuid mitte liigniisked. Sel juhul kasvavad taimed dekoratiivsed ja õitsevad hästi. GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS KUREREHA • Moodustab kiiresti maapinda katvaid puhmikuid, millest umbrohud ei suuda läbi tungida. Basaalne lehestik ereroheliste, veidi kleepuvate ja sügavalt sõrmjaguste lehtedega. Sügisel värvuvad need kollaseks või punaseks. Õiekobarad on tihedad roosad kuni lillakaspunased. • On pigem vähenõudlik mullatüübi ning kasvukoha suhtes ning kasvab edukalt ka varjus. Üks parimaid
– Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad.
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk.
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3
oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal. Kasutamine maitsetaimena Lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Salvei lehti keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse. Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul
keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)
Kõik kommentaarid