Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem
· 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari
selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist...............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. ANALÜÜS 1.1
Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ....................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7
Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine
.................. 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet.................................................................................................... 8 Agromelioratiivseid võtteid..................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Põllumassiivil olevad mullad Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti Geoportaali (201) mullakaardi andmetel on põllumassiivi pindala 12,2 ha. Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud
Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit Stumpage puidu langetamise hind
vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine Natura 2000 Rahvuspargid Täname kuulamast!
• Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe
Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine
· aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et: · säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet · võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid · aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas
Samuti võrdlused Kiviste mudeliga. Keskmise vanuseklassi puude kõrguskasvu mudel on sarnane Kiviste mudeliga, vanimate puude kõrguskasvu mudel äitab, et kõrguskasvu kiirus on suurenenud. Tulemused on toodud lühidalt ja kompaktselt. Antud töös leiti, et noorte puude kasv kiireneb, selle põhjus võib olla CO ja lämmastiku konsentratsiooni tõus atmosfäris. Töö autorid leiavad, et mitte ainult kliimamuutus vaid ka metsamajanduslikud võtted, põllumaade metsastamine on kasvu kiirenemise põhjuseks. Samuti väidavad autorid, et puu kõrgus on parem indikaator uurimaks pikaajalisi kasvumuutusi. Kliimamuutus on praegusel ajal väga päevakajaline teema, ning selle mõjude uurimine on kasulik. Artikli eesmärk on täidetud ja hüpotees leidis kinnitust. Kas uurimise tulemused erineksid kui viia läbi sarnane uuring mitte põllumaale rajatud männikus?
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4. Veekogude rajamine 5. Ehitusmaa rajamine 6. Haljasalade, rohumaade rajamine 4. Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranseede nõlvad jäetakse looduslikuks taimestumiseks. Karjääride sulgemisel täidetakse enamus väljaveotranseesid veega ja kaevandatud alal moodustub maaliline metsaste poolsaartega järvistu. 4
kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m 3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid: -majanduslik tasuvus puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus - sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama - sobivus maastikku - kultiveerimismaterjali saadavus Kuna põllumullad, ka kõige kehvemad, on puittaimede kasvuks viljakad, on varasematel aastakümnetel metsastamisega saadud kuuse-, männi- ja
Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev külmakergitus sügisel ja kevadel jms.) 3)Võrreldes 20. sajandi algusega on looniitude pindala Eestis jõudsalt vähenenud. Põhjused: -majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine (esmalt kadakaga, mis võib aja jooksul kujuneda männi enamusega loometsaks. -metsastamine ENSV ajal -täisehitamine -väetamine -õhusaaste Looniitude säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik regulaarne raie ja karjatamine. Korralikult hooldatud ja piisava koormusega karjatatud loopealsed on muutunud Eestis väga haruldaseks. Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta. Loomade liiga vähese arvu korral on vajalik täiendav niitmine.
Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
.......3 2. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele....................................................................................9 5. Põllumassiivi metsastamine...................................................................................9 6. Agromelioratiivsete võtete kasutamine...............................................................10 7. Keskmine perpektiivboniteet...............................................................................10 8. Enamlevinud mulla osatähtsus............................................................................10 9. Kasutatud materjalid..............................
iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted...................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis.........................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril
Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi. Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse
keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust. Põllumassiivi metsastamine Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal (K) kõige paremini kastikuloo metsad. Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo-kuusik, Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik. Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2
ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ▪ sõltub olukorrast kasvukohas. ▪ Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ▪ Mida parem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine. 2. Täiendamine. 3. Väetamine (tuhaga). 4. Keemiline töötlemine. 5. Kaitseabinõud loomade vastu. 2.6 Põllumaade metsastamine. Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamine oli Eestis peale II Maailmasõda. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. muld on väheviljakas. 2. tegemist pindalaliselt väikese alaga. Kasutatavad kultiveerimisviisid Endiste põllumaade metsastamisel on eelistatud istutamine (erandiks on harilik tamm, mida võib ka külvata). Puuliikide valik Seal võivad kasvada põhimõtteliselt kõik Eesti metsapuud.
Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Mida paremini on maapind ette valmistatud ning mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada Peamisteks hooldamis viisideks on rohttaimede ja võsa kõrvaldamine, seda nimetatakse ka koosseisu reguleerimiseks. Ning hooldatakse ka täiendamise kaudu, väetatakse, kasutatakse keemilist töötlemist, võetakse kasutusele kaitseabinõud loomade vastu ning ka tulekaitseabinõud. Põllumaade metsastamine Põllumajandulike maade metsastamine on õigustatud ainult siis kui muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks liiga halb ja metsa kasvatamine annab pikamas perspektiivis suuremast tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. Ning tegemist on pindalaliselt väikse alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne või on ala asukoht ebasoodne. Kuna endised põllumaad on viljakad, siis on seal ka suur rohttaimede kasv seega seal tuleks eelistada istutamist kuna metsakülv
5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1) c. Kõre Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine. Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine,
Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Kaardil on märgitud kivisuse astmeks I, seega ala võib vajada kivide koristust. 6 Boniteedi määramine K – 62 hindepunkti KI – 59 hindepunkti KI – 72 hindepunkti
põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud
vormis, mis ei põhine toodangul, vaid tootmisteguritel (hektarite või kariloomade arv); meetmed toodetavate koguste otseseks mõjutamiseks, mida kohaldatakse kvootide, haritava maa söötijätmise või hinnalisade piiramise vormis; nende meetmetega asendatakse osaliselt ligikaudu 30 aastat tagasi sisseviidud kaasvastutusmeetmed; meetmed talude restruktureerimise soodustamiseks, s.t. varane pensionilejäämine, metsastamine või saagi vähendamine ekstensiivsemate ja keskkonnasõbralikumate meetodite kasutamise teel. Põhilised seadusandlikud saavutused olid teraviljade ühisturu korralduse muutmine, teatavate põllukultuuride tootjate toetusesüsteem, määrused veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning muude toodete, näiteks tubaka kohta. 1992. a. reform koos struktuurifondide reformiga kutsus esile teatava nihke varasemalt
seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Metsastamine jaguneb 3 põhifaasi: ala ettevalmistamine, väetamine ja metsa kultiveerimine. Ettevalmistustustööd algavad pärast kaevandamise lõppu 2-3 aasta möödudes, sest siis võimaldatakse taimedele kahjulike ainete uhtumist sügavamatesse kihtidesse. Peale selle aja möödumist on oluline jälgida, kas kuivendusvõrk on korras ja vajadusel tuleks seda uuendada. Soomes tehtud uuringute põhjal loetakse optimaalseks veetaset 35-55 cm allapoole pinnast
1500m kõrgusel merepinnast, kuid sagedamini kohtab teda tasandikul. Kogu levila ulatuses on väle konn vähearvukas. Ta on maismaaloom. Väleda konna meelisbiotoopideks on tiheda kõrge rohuga niidud, pöögi- ja segametsa lagendikud, jõeorgude põõsastikud ja harvemini aiad. Eelistab 65-80% niiskusega paiku (8). Ohutegurid 1. Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus · pool-looduslike koosluste kinnikasvamine · mosaiikse maastiku kadumine · luitealade metsastamine · väikeveekogude halb seisund · maaparanduse negatiivne mõju 2. Põllumajanduse intensiivistumine · põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine · tõhusama põllumajandustehnika kasutamine 3. Liikluskoormuse suurenemine · kahepaiksete hukkumine rände ajal Kokkuvõte Eelnevast lähtuvalt on konlasi ohustavaid tegureid mitmeid, mida põhjustab inimtegevus ja samuti ka looduses toimuvad muutused. Mõni konlaste liik on
Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse
Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse
adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne. Rästik nt heinamaa ja metsa piiralad, raiesmikud, võsastuvad alad. Varjepaikadeks urud, kännud, praod jne. 8. Mis tegurid ohustavad kahepaikseid ja roomajaid? Kahepaiksete ohutegurid: Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus - pool-looduslike koosluste kinnikasvamine, - mosaiikse maastiku kadumine - luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine - põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine - tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine: kahepaiksete hukkumine rände ajal Elupaikade fragmenteerumine ja hävimine (kõre rannaniidud, mudakonn vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid).
Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne. Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas.
taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad
Üheks keskseks ülesandeks on suurejooneliste infrastruktuuride elluviimine: kaheksa kiirtee rajamine, mille eesmärgiks on liita lääneprovintsid ülemaalise teedevõrguga; põhja-lõuna ning ida-lääne raudteevõrgustiku laiendamine; maagasijuhtme rajamine, mille eesmärgiks on transportida Xinjiangi- Uiguuri gaasi Shanghaisse ja teistesse rannikupiirkondadesse; õhuliikluse laiendamine. Keskkonnaprojektides on olulisel kohal võitlus kõrbe pealetungiga ja alade taas- metsastamine. Kuigi 10 mlrd USD- ga viimase viie aasta jooksul jääb piirkond rannikupiirkondadest välisinvesteeringute osas veel tublisti maha, on kanda kinnitanud sellised suurfirmad nagu Toyota, Motorola, Shell, British Petroleum jt. Lääne- regioonidesse on investeerinud ka 10 000 Ida-Hiina ettevõtet. 6. KASUTATUD KIRJANDUS Elektroonilised allikad 1. https://www.cia.gov/library/publications (06.01.2009). 2. http://web-test.mfa.ee/est/kat_52 (06.01.2009)
(poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698 Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni. Teateid maalihete kohta Pärnumaa jõgede kallastel on viimastel aastatel üsna sageli kuulda olnud. 19. detsembri 2005 varahommikul kadus osa oru veerust Pärnu lähedal Eametsa külas Sitsi maaüksusel, mis paikneb Sauga jõe vasakul kaldal Nurme silla lähedal. Sündmust kajastati laialdaselt meedias, kuna 140 meetri pikkune ja 82 meetri laiune lihe
Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Koreserikkad rähkmullad – kannatavad põua all. Mesikas ja lutsern kasvavad kõige paremini. Suhteliselt raskelt haritav muld. Boniteet Tavaliselt peaks leostunud mulla boniteet olema umbes 60 hp ja koreserikkamad mullad 40 – 50 hp. Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud, kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada. Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk.
mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kasvab isasloomadele seljale saba aluse juures katkev kõrge hambuline hari, saba külgedele ilmuvad sinakasvalged triibud. Emasloomadel harja ei ole, nemad peavad leppima piki selga kulgeva kitsa kollase joonega. 24. Millised on kahepaiksete hävimise põhjused eestis? Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi languspool-looduslike koosluste kinnikasvamine mosaiikse maastiku kadumine luitealade metsastamine väikeveekogude halb seisund maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine: põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamin, tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine kahepaiksete hukkumine rände ajal Kõre - rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades.
Hooldamine eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused, hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on: 1) pinnase hooldamine- kobestatakse mulla pealmist kihti ja hävitatakse umbrohi. 2) Täiendamine ja koosseisu reguleerimine 3) väetamine 4) keemiline töötlemine 5)kaitseabinõud loomade vastu 6) tulekaitseabinõud. 21. Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamine on õigustatud kui: muld on väheviljakas, ja ala ei ole põllumajanduseks soodne ning mets annab tulevikus rohkem saaki kui põllukultuurid; ala on väikese pindalaga ning seetõttu ei ole teda otstarbekas põllumaana kasutada või on asukoht ebasoodne (ebasobiv reljeef). Puuliigi valik tuleks eelistada lehtpuid kuid okaspuud on sageli jändrikud, kahjustatud haiguste poolt ning puit väheväärtuslik. Kõige paremini sobib arukask, sobilikud on ka sanglepp ja tamm. 22
Kõige laialdasemalt levinud on kuivad niidud, millest enamik on olnud mingil ajaperioodil üles küntud. Niidukoosluste taastamine endistel põllumaadel on toimunud erineva kiirusega, mille tõttu pole taimestik väga mitmekesine, kuid pakub piisvalt elupaiku pärandmaastikega seotud elustikule. Selliseid niite ohustab ühelt poolt hoolduse puudmine, teisalt liiga intensiivne kasutamine niitude kultuuristamise, väetamise ning põldudeks harmise näol. Ohtudeks on ka metsastamine ja metssea kahjustused. Niisked niidud on ainukesed pidevalt püsinud pool-looduslikud kooslused Lõuna-Eestis, kuna niisketel aladel polnud põlluharimine võimalik. Tänu sellele pole niiskete niitude kooslusi maaharimisega rikutud ja need on väärtuslikumad kui kuivad niidud. Niisked niidud on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele nagu näiteks orhideed-käpalised. Kõige suurem oht niisketele niitudele on nende vähene väärtustamine maaomanike poolt ning hoolduse puudumine.
• Õnnetusjuhtumite tõus (autod, klaasid/aknad, liinitrossid, piirdeaiad) * Linnaelustiku kui linnakeskkonna osa planeerimine: R ja DPSIR raamistik linna kontekstis; D, P, S, I, R aspektide selgitamine Joonise juurde: • Käivitajad- näidata ühiskonnas toimivatele fundamentaalprotsessidele, mis käivitavad otsesed mõjutused keskkonnale. • Surve- võivad olla suunatud soovitud keskkonnamuutustele (maaparandus, metsastamine), aga võivad olla ka soovitud või soovimatud tegevuste kaastulemused (nt saastamine, ülekarjatamine, metsa ülekasutus). • Seisund- keskkonna olukord, mis tuleneb survest, oluline on inimese heaolu ja teadlikkus • Mõju- muutused, mis tulenevad muutunud keskkonnateguritest (puidu/kütuse hinnatõus) • Vastus- võib olla seadusandlik, keskkonnakorralduslik, teadus-arenduslik tegevus,
tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14 · Leedu metsa- ja metsamaterjali ressursse · Metsaomandit ja erastamist · Metsaressursi kasutamise trende · Metsade majandamine ja juhtimine · (Taas-)metsastamine · Metsade tuleohutus ja kahjurputukate ja haiguste tõrje · Metsamaterjalide tootmine · Jahiressurside majandamise arendamine · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse metsades · Metsandusalane teadustegevus, haridus ja täiendõpe · Metsatööstus · Metsamaterjali tootmine · Puidutarbimine · Siseriiklik ja rahvusvaheline puidukaubandus. Puidu pikaajalised pakkumise ja nõudluse trende hinnatakse Riiklikus Metsanduse ja
- 29. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · EL Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum- ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele · Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega · PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase 30. EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: eesmärk ja peamised meetmed · Põllumeeste varasema pensiolemineku toetamine ja noorte põllumeeste tootmise alustamise toetamine · Põllumajandusliku maa metsastamine · Kompensatsioonid vähemsoodsates tingimustes või keskkonnapiirangute raames tootjatele · Alternatiivne majandustegevus maal 31. EL ÜPP finantseerimine · ~60 miljardit EUR ehk ~ 42% eelarve mahust. Eli üks kallimaid poliitikaid 32. EL ÜPP peamised reformid · 1968 Mansholti plaan (ebaõnnestus) · 1984 piimakvoodid · 1988 teravilja ja õlitaimede kvoodid · 1992 MacSharry reformid o Turukorralduse hindade vähendamine
kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa
600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka raiesmike jätmine looduse hooleks. Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osatähtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2)
KULU-KASU ANALÜÜS. 35 Puhasnüüdisväärtus 37 Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7
tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks alade mahajätmine - võsastumine/roostumine muutused omandipoliitikas käsitsitööst loobumine metsastamine rannalähedaste alade täisehitamine seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid loopealne 270 30 lamminiit 350 22 rannaniit 390 34 Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks
Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine o Künkaid o Ribadena o Künniviile o Vagudena o Lappidena Põllumaade metsastumine Pikk ajalugu o Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850 o Hinnangute vahemik hindamisel on suur - 100 tuh-300 tuh ha peale 1992.a kasutusest väljas Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: o Muld on väheviljakas o Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne Juhul kui looduslikku uuendust ei ole, tuleb kasutada metsakultiveerimist Kasutavatavad kultiveerimisviisid külv on väheedukas, eelistama peaks istutamist peapuuliikide valik o raskeim küsimus
aluseliste hulka. Sarnasuseks oli veel põllu- ja rohumaakaevel Bw-horisondi ning A-horisondi oemasolu. Ühise joonena oli kõigis muldades keemine, mis tähendab, et nad olid ka karbonaatsed. Põllu ja niidu sügavkaeve mulla huumuskate oli keskmise huumusesisaldusega, kuid metsakaeve muld oli pigem madala huumusesisaldusega. Nii leetjat kui ka nõrgalt erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3
annaabi.ee 
