Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine (peapunktid) (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Geograafia - Geoloogia alused

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Virumaa Kolledž
Allmaarajatised
Rikastamine ja korrastamine
Allmaarajatised

Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks.
Allmaarajatised on:

Kultuuri- ja spordirajatised

Elektrijaamad , tehased

Tunnelid

Hoidlad, laod , reservuaarid

Jäätmete ladestuspaigad

Sõjalised rajatised

Energiasalvestus-rajatised

Parklad

Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused

Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks.

Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks.

Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri saamiseks.

Hoidlaid kasutatakse peamiselt tahkete, gaasiliste ja vedelate ainete (kütuste) ning kaupade, toiduainete hoidmiseks. Allmaahoidlas on võimalik vajaliku kliima säilitada ning see on odavam, kui pealmaatingimustes.

Parklad rajatakse autode parkimiseks linna keskustes, kus on selleks vähe vaba maad.

Veereservuaare kasutatakse joogivee säilitamiseks.

Jäätmete ladestuspaigades ladestatakse maa all radioaktiivseid jäätmeid.

Maa alla rajatakse kontserdisaalid, ujulad, kirikud, spordihallid ja jääväljakud.

Soojaveehoidlad rajatakse selleks, et suvel ära juhitud kuuma elektrijaama jahutusveed kasutada talvel elamute kütmiseks.

Eestis kasutatakse allmaaparklaid. Parklad asuvad erinevates linnades ning neid kasutatakse autode parkimiseks.
Töötlemine ja rikastamine

Rikastamine - see on kaevise väärtustamine. Rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa( aheraine ).

Kaevise töötlemise protsessid:

Sõelumine
Purustamine
Pesemine
Ettevalmistatud kaevise rikastamine

Purustamine toimub:

survejõu mõjul (+ hõõrdejõud)
tõmbejõu mõjul (+ hõõrdejõud)
löögijõu mõjul (v > 20 m/s)
tavaliselt astmeliselt

Mäemassi (kaevist) purustatakse selleks, et seda saaks töödelda ja paremini.
Sõelumine:

toimub sõeluritega
jaotakse kaevis tüki (tera) suuruse järgi klassidesse

Pesemine:

Kasutatakse kaevisest tolmu ja teiste peente osade eraldamiseks.

Töödeldud kaevise rikastamine
Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel.

Setitamine
Separeerimine õhujoas
Rikastamine rasketes vedelikes
Floteerimine

Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused

Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine.

Rekultiveerimine – millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku , loomastiku taastamist.

Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.
Korrastamise suunad:

Põllumaa taastamine

Metsastamine

Jäätmete ladustamine (matmine)

Veekogude rajamine

Ehitusmaa rajamine

Haljasalade, rohumaade rajamine

Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranšeede nõlvad jäetakse looduslikuks taimestumiseks. Karjääride sulgemisel täidetakse enamus väljaveotranšeesid veega ja kaevandatud alal moodustub maaliline metsaste poolsaartega järvistu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 16 allalaadimist

Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine-peapunktid #1

Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine-peapunktid #2

Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine-peapunktid #3

Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine-peapunktid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mihhail88 Õppematerjali autor

Referaat

allmaarajatised geoloogia

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk