Sauga jõest Pärnu linna vaheni (0)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Sauga jõest Pärnu linna vaheni
Uurimistöö
Koostajad: Anita Juckum
Merilin Merirand
Juhendajad: Juhani Püttsepp
Milvi Talts
Pärnu 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta. 3
Sauga jõe iseloomustus 4
Geoloogiline lõige 5
Maalihked 5
Sauga sild 7
Silla ajalugu 8
Ajaloolised faktid Sauga jõe kohta 8
Sauga kalasadam 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
Lisad 12

SISSEJUHATUS

Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta.

Sauga jõe iseloomustus

Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest , kus ta läbi voolab.
Sauga jõe ülemjooks voolab lõunasse, laienedes 3 m laiusest ojast 12 m laiukseks jõekeseks. Sauga jõgi on avalik veekogu, mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate jõgede loetellu. Suubumise tüüp on paremalt ja vooluvee kogupikkus on 78,6 km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk). http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1748029189
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC
Sauga jõkke Suubuvad veekogud: Are jõgi, Eidapere kraav , Elbu oja, Hirve peakraav, Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi.
Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4.1 m ning maapind tõuseb aeglaselt põhja-kirde suunas. Vahetult Sauga jõega piirnevas kaldatsoonis tõuseb maapind 10...15 m lõigul veejoonelt (absoluutkõrguselt ~0.0 m) kõrguseni 2.5...3 m. Voolusängi sügavaim osa on 20-30 m kaugusel kaldajoonest, sügavus ulatab seal 4 m-ni. Sauga jõgi on Suigu külast kuni Pärnu jõeni reostustundlik veekogu. Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks .
Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda
Pikkus 78,6 km
Langus 59,6 km
Lang 0,77 m/km
Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s
Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s
Äravoolu moodul l/s*km2

Geoloogiline lõige

Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal . Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen , pärit viimase jääaja lõpust . Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise.
Pinnavesi asub 0,5...1,3 m sügavusel maapinnast , pinnasevee vool on jõe suunas.
http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2.pdf

Maalihked

Maalihkeid seostatakse tavaliselt mägiste ning sademeterohkete aladega kuid ka tasase pinnamoega, Eestis toimuvad gravitatsioonist tingitud pinnase liikumised. Esimesed teated maalihetest Eestis ulatuvad mitmesaja aasta taha, kui Vigalasse ehitatud vastne mõisahoone jõkke libises.
Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976. aastal Sauga jõe ääres ning liigutas hinnanguliselt ühe korraga 100 000 m3 pinnast. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on uurinud Pärnu ümbruses toimunud maalihete levikut, nende mehhanisme ning vallandavaid tegureid. Maalihete suurimateks koondumiskohtadeks on Eametsa küla Sauga jõe ääres ning Tammiste küla Pärnu jõe ääres. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1717_1710.html
Valdavalt viirsavist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698
Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni. Teateid maalihete kohta Pärnumaa jõgede kallastel on viimastel aastatel üsna sageli kuulda olnud. 19. detsembri 2005 varahommikul kadus osa oru veerust Pärnu lähedal Eametsa külas Sitsi maaüksusel, mis paikneb Sauga jõe vasakul kaldal Nurme silla lähedal.
Sündmust kajastati laialdaselt meedias, kuna 140 meetri pikkune ja 82 meetri laiune lihe seadis selgelt ohtu oru pervel paikneva kõrvalhoone ja elumaja . Sama piirkonna kohta on olemas ehituseelse detailplaneeringu kaardimaterjalid, mille järgi saab taastada esialgse oru veeru morfoloogia, mis omakorda võimaldab rekonstrueerida maalihet ning mõista selle vallandumise põhjusi.
Maalihete puhul on võimalik lähtuda lihkejärgse nõlva morfoloogiast ja tagantjärele mõõdetud pinnaseomadustest, samuti põhjavee tasemest. Sauga lihke piirkonnas tõusis pärast lihet vabapinnalise põhjavee tase, sest nõlva kuivendanud drenaaži äravoolud purunesid või ummistusid. Need ohtlikud ummistused eemaldati kiirelt pärast seda, kui kõrvalhoone keldrisse oli tulnud vesi.
Üks võimalus nõlva lihkeohtlikkust vähendada ongi drenaaži korrashoid: see aitab alandada veetaset nõlva moodustavates savides. Viimase tähtsust just Sauga lihke piirkonnas rõhutab asjaolu, et vaid mõnesaja meetri kaugusel jõest algab kuni nelja meetri paksuse turbakihiga raba. See on ühtlasi looduslik veekäsn: toidab põhjavett pidevalt ja hoiab selle taseme kõrge isegi kuival ajal. Veetaseme tõus nõlvas, kas halveneva äravoolu või sademeterohkuse tõttu, suurendab selle ülemise osa kaalu.

Sauga sild

Uus Sauga jõge ületav sild paikneb Ehitajate teed Lihula maanteega ühendaval trassil, mis on osa 14 km pikkusest Pärnu ümbersõidust. Sauga silla hind, ca 2 mln eurot, moodustab osa kogu tee ehituse lepingulisest koguhinnast, millest 80% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Sillaehitaja omab Lätis väga pikaajalisi kogemusi ja on oma riigis üks suuremaid sillaehitajaid. Eestis see firma varem sildu ehitanud ei ole.
Sauga sild saab olema kolmeavaline jätkuv talasild pikkusega 70 meetrit. Silla alla kaldasambale piki jõge kaldale rajatakse samuti jalg- ja jalgrattateed. Sillale rajatakse kaherajaline sõidutee koos 4 meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis on sõiduteest eraldatud piiretega. Silla kõrgus veepinnast jääb üle 4,5 meetri.
Kogu sild toetub raudbetoonvaiadele, mis rajatakse kõvale saviliivmoreenkihile. Silla aluspostideks puuritakse maasse kokku 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Sauga jõe kaldad on pinnaselihke ohtlikud. Sügavamal olevad vaiad võimaldavad sillal kindlalt kohal püsida. http://www.mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf
Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana-Pärnut ja Vana-Sauga linnaosa ühendav jalakäijatele mõeldud vana sild 1998. aasta 2. novembril. Tegelikult rajati ajutine sild juba 2000. aasta suvel, kuna Pärnu linnavalitsus otsustas sama aasta 15. veebruaril piirata liiklust vanal kaarsillal Sauga jõe suudme kohal. 2. juunil liikluseks avatud ajutine sild lühendas kaubaveokite teekonda Vana-Pärnu sadamasse üle kümne kilomeetri võrreldes Nurme ümbersõiduga. Sama hakkab kehtima nüüd ka uue silla valmimise järel.

Silla ajalugu

Sauga jõel Siimu sild - Eametsa lõigul. Veele minek toimub Pärnu jaoks ajalooliselt väga olulisest punktist. Siimu silla suudmesse asutas keskajal Saare-Lääne piiskop Heinrich I Vana-Pärnu (Perona), mis sai 1251 a. piiskopkonna keskuseks. Vaen teise jõe kaldal asuva Uus-Pärnuga (Embeke) avaldas ebasoodsat mõju ning linna põletati veel mitmel korral, kui 1691 a keelati linna taastamine - Vana-Pärnu liideti Uus-Pärnuga.
http://nastik.edicypages.com/teenused/valmis-toode

Ajaloolised faktid Sauga jõe kohta

1241 Sauga jõe suudmes paiknenud Pärnu sadama esmamainimine.
1251 Saare-Lääne piiskopkonna toomkiriku sisseõnnistamine piiskop Henrik I poolt Pärnu linnas Sauga jõe (siis Perona) kaldal, Pärnu toomkooli asutamine.
1779 kaugsõidupurjekate ehitamise algus kaubamaja “Heinrich Harder & Co” ellingul Sauga jõe ääres.
2008 aastal toimus Sauga jõe puhastamine OÜ Skeltmer’i poolt. Pärnu linnavalitsuse projekti “Sauga jõe suudmeala ökoloogiline saneerimine” raames tehti tööd nii vees kui ka maal. Liikuv traktor ehk amfiibniiduk tegi vee alla jäävate jõekallaste puhastamist. See oli esmakordne Sauga jõe puhastamine. http://www.visitparnu.com/et/paernu-luehiajalugu
http://www.vandramp.ee/index.php?id=veekogude-hooldustood -
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sauga-joel-tegutseb-amfiibn iiduk.d?id=19155004

Sauga kalasadam

Vana- Sauga kalasadam asub Sauga jõel umbes 400 meetrit ülesvoolu selle suubumisest Pärnu jõkke. Sadam kuulub KÜ Merekarule. Sadama teritoorium hõlmab kokku 5129 m2. Tingimuste seisukohal on sadam hästi kaitstud piki Pärnu jõge leviva lainetuse, veepinna tõusu ja sellest tingitud võimalike sildumistingimuste halvenemise vastu. Sadamat ja selle kaisid on võimalik kasutada praktiliselt kogu jäävaba perioodi jooksul.
Kaide pikkus olemasolevas kalasadamas on kokku 260 meetrit. Kaide seisukord on vahelduv: osaliselt on kasutusel halvas seisukorras puitprussidega kaetud kai katted . Vee sügavus kaide sildumisliini ääres on muutuv vahemikus 0,5-1,4 meetrit. Püsivalt kasutavad sildumiskohta 41 alust, nende hulgas 37 kutselist kalurit. Sadamas on olemas püüniste ja laevavarustuse mahutamiseks koos puutöökojaga katusealust pinda 2165 m2.
http://kalanduskogu.ee/up/doks/eksp-vsauga.pdf
Temperatuur
Jaam Veekogu Veetase cm Veetaseme muutus öö jooksul cm Veetaseme temperatuur Õhu temperatuur Sademed 24 h, mm kuupäev
Nurme Sauga jõgi 287.0 95.4 1.0 -0.3 - 13.01.2012
Nurme Sauga jõgi 67.8 0.6 -0.3 -7,2 - 13.02.2012
Nurme Sauga jõgi 129.3 21.6 -0.4 4.8 - 13.03.2012
Nurme Sauga jõgi 162.7 4.5 3.9 10.4 - 13.04.2012
Nurme Sauga jõgi 102.3 -12.1 10.6 10.7 0.0 13.05.2012
Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,466 &

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS

• [ONLINE] http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,466 &
  
• [ONLINE] http://www.mnt.ee/public/Saugauussild11012012.pdf
  
• [ONLINE] http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1748029189
  
• [ONLINE] http://www.arevald.ee/index/index.php?option=com_content&view=article&id=72&Itemid=120
  
• [ONLINE] http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698
  
• [ONLINE] http://www.visitparnu.com/et/paernu-luehiajalugu
  
• [ONLINE] http://www.vandramp.ee/index.php?id=veekogude-hooldustood -
  
• [ONLINE] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC
  
• [ONLINE] http://www.eestiloodus.ee/artikkel1717_1710.html
  
• [ONLINE] http://nastik.edicypages.com/teenused/valmis-toode
  
• [ONLINE] http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2.pdf
  
• [ONLINE] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sauga-joel-tegutseb-amfiibn iiduk.d?id=19155004
  
• [ONLINE] http://kalanduskogu.ee/up/doks/eksp-vsauga.pdf
  
• Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda
  

Lisad

12