Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA...
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Raiete eesmärgid ja nende süsteemid Referaat Koostaja: Jan Schär Kursus: ME-12 Juhendaja: Arne Õismaa Tihemetsa 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine..............................................................................
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
KUIDAS PABER JÕUAB TARBIJANI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI 11 Juhendaja: Esitamis kuupäev: ................. Üliõpilase allkiri: ................... Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile...
„Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused Loodusmees Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega. Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast ...
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima ...
Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnas...
Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtade...
# ## #Keskkool Puukentsefaliit referaat Koostas: Õpilane Juhendas: õpetaja Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................1 Sissejuhatus................................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laan...
Sisukord Üldinfo........................................................................................................................................2 Majandus.................................................................................................................................2 Loodus.....................................................................................................................................3 Brasiilia metsainfo......................................................................................................................5 Metsast saadav tulu.....................................................................................................................8 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast.........................................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihma...
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...
RAEKOOLI ÕPILANE Autor: Gert Helbemäe Tegelased: peategelane Matthis Laule- mündrik Kotsepa kasupoeg, mündrik Kotsep, emand Kotsep - mündriku naine, laulu- ja ladina keele õpetaja Adam Vestigentorius hüüdnimega Torius, aritmeetikaõpetaja Bartholomeus Frölling, rektor Johannes Mönnink, Matthise klassivennad Andres, Klaus, Olf, Sasse Johann jt, Andrese isa pitsmaaker Luick, Andrese ema, rebane Tegevuspaik: 16 saj Tallinn Jutustus räägib 16 saj Tallinnas elanud poisist Matthisest. Teos algab sellega, et Tallinnasse saabuvad hansa kaubalaevaga omapärased külalised, kellel oli tõmmu nahavärv ja kes olid riietatud väga kirevalt, samuti rääkisid nad võõras keeles. Nendega koos tuli maale ka teose peategelane Matthis, kes levitas uudist, et need imelikud inimesed on silmamoondajad, kõhurääkijad ja imeväärsed lendajad, kes annavad mihklipäeval Tallinnas võimsa etenduse. Etendust tuli vaatama tohutu hulk inimesi, nende hulgas ka raekooli- ja ...
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ...
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte........................................................................
Sissejuhatus Türgi köök on väga mitmekesine ja kindlasti üks hinnatuimaid kööke kogu maailmas. Türgi köögil on omad huvitavad rahvussöögid ja kombed sellega seoses. Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Hea toit tähendab mitmekesisust Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi, hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu. Kõige selle juurde käib ka värske sai. Türklased tühja kõhtu ei salli ja nende arvates peab toidukord ...
Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegur...
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas Uurimustöö Silvia Kimmel G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Sambliku...
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis...
Rain Paloson 10c James Fenimore Cooper «Hirvekütt» Autor on sündinud 15.09.1789. a ja suri 14.09.1851.aastal. Rahvuselt ameeriklane. Raamat «Hirvekütt» on 5-köitelise sarja «Nahksuka jutud» esimene raamat. Raske on vahet teha, kes on hea ja kes on halb. Kogu tegevus toimub väikese järve ääres, mille nimeks on Vilkuv peegel. Sõjas on alati võitja ja kaotaja. Samuti on nii nagu armastuse ka sõjas kõik lubatud. Vastavalt sõjalisele olukorrale on lubatud ka vahendid. Seepärast tuleb lähtuda sellest -- mis ei ole keelatud, see on lubatud. Kerge on inimest hukka mõista, kuid raske mõista. Hirvekütt e Hirvede Tapja e Haukasilm-sihikindel, otsekohene, tähelepanuväärne ja tõemeelne, näopoolest mitte nurgeline kuid kehalt pikka ja lihaseline Ua-ta Ua e Tasa -- de...
Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pi...
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui v...
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paikne...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
KOOL IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord: 1 Eellugu ja päritolu..........................................................................................lk 3 2 Haridus ja jõudmine poliitikani......................................................................lk 3 2.1 Leninism.........................................................................................................lk 3 3 Elu mujal.........................................................................................................lk 4 3.1 Eraelu..............................................................................................................lk 4 3.2 Vaba aeg..........................................................................................................lk 5 4 Lõpetuseks.......................................................................................................lk...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
Ei ole midagi uut siin päikese all Elu maailmas, kus on palju ebaõiglust, ignorantsust ning vihkamist, aga ka piisavalt armastust ja hoolimist on eksisteerinud igaviku. Algusaegadest saadik on kehtinud põhimõte ,,võidab tugevaim", seega inimene on pidanud juba tuhandeid aastaid võitlema enda soovide, maine, valduste ja eelkõige iseenda eest. Juba kiviajast saati pidid inimesed olema vastamisi vaenlastega, kaitsma ennast ja oma perekonda ning hankima elutegevuseks vajalikku. Echart Tolle on öelnud: ,,Hädaolukorras sa kas jääd ellu või sured", olen kindel, et selle tsitaadi põhimõte kehtib igavesti. Kogu maailm siin päikese all põhineb autoriteedi ja võimu peal, kui sul seda on oled sa keegi, kui pole, oled tühi koht. Selle tõttu on inimesed pidanud võtma vastu drastilisi otsuseid reetes oma sõpru ja perekonda, tehes vahendeid valimata otsuseid, mis kergitaksid neid kõrgemale niiöelda ,,eliiti". Sellest tulen...
Tallinna Õismäe gümnaasium Iirimaa Riigi iseloomustus Koostaja: Helena Pass, 10a Juhendaja: Jaanika Hõimra Tallinn 2011 Ii rimaa geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülej...
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoega...
JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 7...
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. 1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertööta...
Tartu Kunstigümnaasium Geograafia 10. klass Nancy Klaos JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaap...
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama...
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mul...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Pidevalt muutuva ja dünaamiliselt strukturiseeritud maailma sündinuna panen mina koos maailmaga iga sekund, päev ja tund oma panuse maailma stabiilsusele ning lineaarsele harmooniale. Ka meie väike Eesti, mis on läbi elanud erinevad okupatsioonid, sõjad, kriisid ja muu, on jäädavalt maamuna peal ning areneb. Et meie maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem, peab igaüks meist panustama osa endast selle eesmärgi nimel. Nukral kombel on meie maailmas levinud suur ebavõrdsus ning paljud meist ei suuda näha seda, sest neile pole antud teist vaatenurka. Unos pro omnibus, omnes pro uno (lad. k. ‘’üks kõigi ja kõik ühe eest) – Kolme Musketäri kuulus moto, mida võiks ka meie maailm meeles pidada. Ideaalis sünnime me kõik võrdsena, kuid võttes arvesse, kui palju inimesi sünnib vaesusesse, kannatab nälga ning sureb noorena, siis ei saa öelda, et võrdsus on jõus. Võr...
Sissejuhatus Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, ke...
Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega veekoguservad, keldripealsed jms. Võib teha ka kunstliku kallaku, kuid see peab ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.....................
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? ...................................................................2 Kuidas tekib puit ? .................................................................................................... 2 Puidu kestandumine ..................................................................................................3 Kasvuperiood............................................................................................................. 3 Puidu koostisosad.......................................................................................................3 Puiduliigid .................................................................................................................4 Süsinikuringe metsas........................................................................
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku ...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I kursus Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tanel Säde Tartu 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Suure-Jaani valla keskkonnaseisundit. Suure-Jaani vallas elab 01.01.2015 seisuga kokku 5402 inimest. Suure-Jaani vald asub valdavalt Viljandi maakonna põhjaosas. Vallas on üks alevik, üks vallasisene linn ning 46 küla. Suure-Jaani valla vapp 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Suure-Jaani valla pindala on 742,61 km2. Seisuga 01.01.2015 elas vallas 5402 elanikku, nendest 2703 meest ja 2699 naist. Asustustihedus 7,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Suure-Jaani linn, kus ...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa. Termin ,,folkloor", tuleneb inglise keelest folklore, mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna. Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses 20.sajandi terminoloogia: Pärimus, kasutusel osaliselt rah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
