Knut Hamsun - Maa õnnistus (1)

Knut  Hamsun
 „Maa õnnistus“
Lühikokkuvõte
Iisak  otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja 
ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid 
miski oli tal
puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega  Inger . 
Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi 
koos lehmaga. Esialgu  kartis  Iisak, et Inger oli selle lehma  kusagilt  
varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. 
Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele 
laut . Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige.
Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks 
päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri  kauge  
sugulane  Oliine  ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju  toonud  oli on tõesti
Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku kraami. 
Algas vilja külvamine.
Toimus Ingeri ja  Iisaku  laulatus. Oli põud ning vili  ikaldus . See-
eest kasvas hästi  kartul . Inger tõi ilmale veel ühe poja. Poisile pandi 
Ingeri onu järgi nimeks Siivert. Üks laplane rääkis Ingerile, et Iisak ei 
ole seda maatükki endale ostnud.
Iisaku juurde tuli üks haldusametnik, et maatükiga asjad korda 
ajada. Aga asi jäi soiku, sest Geissler lahkus ametist. Uus  ametnik  
Heyerdahl nägi eelmise ametivenna tegemata tööd ning viis asja ise 
lõpuni ja määras ära hinna.
Ingeril sündis kolmas laps, kuid see oli jänesemokaga. Ta tappis 
lapse ja mattis ta metsa. Oliine tuli Ingerit vaatama ja Inger rääkis 
talle, mis ta oma lapsega teinud oli. Nad läksid omavahel tülli. Peale 
Oliine  lahkumist läks Inger oma lapse hauale.
Inger pidi kohtusse minema. Ta  tunnistas  kõik üles ja pidi 
kaheksaks aastaks vanglasse minema. Ingeri vanglasoleku ajal tuli 
tallu abiliseks Oliine.  Kinnituse  sai ka maaost.
Iisakule tuli külla Geissler. Ta avastas, et kivi, millega üks 
poegadest mänginud oli, oli  vasemaak . Ta hellitas ka lootust, et kui 
varsti armu paluda , siis lastakse Inger vanglast varem välja. Inger 
sünnitas  vanglas  tütre.
Iisaku juurde tulid mehed, kes rääkisid, et hakatakse ehitama 
telegraafiliini ja talust võiks saada keskus. Iisakule pakuti ka tööd 
liinide ülevaatajana, kuid ta lükkas selle pakkumise tagasi. Oliine ajas 
Iisaku  segadusse , sest tema jutu järgi oli neil 16 kitse asemel 15 kitse. 
Kui Iisak seda oma  poegade  käest küsis tuli hoopis välja, et neil on 3 
lammast puudu. Iisak hakkas kahetsema, et ta oli lasknud Oliinel 
endale pähe istuda.
Geissler tahtis Iisakult maatükki ära osta. Ta rääkis Iisakule ka 
sellest, et Ingerit proovitakse vanglast välja saada. Ingeril tehti ka 
operatsioon, millega ta jänesemokast lahti sai. Iisak sai telegrammi, et 
Inger on vanglast vabaks saanud. 
Iisak läks Ingerile järgi. Ta ajas ka selle sündmuse puhul oma 
habeme  ära. Esialgu ei  tundnud  ta oma naist äragi, sest ta nägi palju 
kenam välja. 
Inger hakkas õmblemisega tegelema ja Iisak saeveskit poegade 
abiga ehitama. Ingeri tehtud riided meeldisid ka teistele ning ta hakkas
tellimustöid saama.
Telegraafiliiniga tegelevad töölised tahtsid Iisaku tallu ööbima 
jääda. Nad korraldasid ka peo, peale mida Inger ära kadus. Kui Iisak 
teda  otsima  läks, avastas ta ka veel seda, et lisaks ta naisele on 
kadunud ka emalammas. Ingeri leidis ta  metsast , kus ta ühe töölisega 
oli. Iisaku poega Eleseusi kutsuti tööle kirjutajana. 
Eleseus  läks linna tööle. Tal oli linnas tegutsemiseks raha vaja. 
Mõnda aega sai ta seda oma isalt. Inger tahtis tallu  teenijat saada, kuid
Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger käitus oma mehega üha 
ülbemalt. Ta proovis salaja Eleseusi jaoks raha võtta. See plaan tal läbi 
ei läinud, sest ta jäi Iisakule vahele. Sellest tuli suur riid. Peale seda 
märkas Iisak, et Inger oli alandlikumaks muutunud. Iisak sai endale uue
naabri.
Iisakule tuli külla jälle Geissler. Nähes kuivanud heinamaad, 
soovitas ta sinna  kraavid  teha. 
Inger hakkas usklikuks. Kuna tal oli nii mõndagi 
südametunnistusel, siis otsustas ta  muresid  töösse uputada. Iisak ostis 
veel ühe maatüki. Lõpuks tõi ta naisele kauaoodatud  teenija  Jesiine. 
Iisak otsustas maja suurendada. Inger tõi ilmale veel ühe tütre.
Eleseus tuli koju ning hakati maja laiendama. Oliine teatas, et 
onu Siivert on suremas. Onu külastades tundus kõik korras olevat. 
Geissler tuli uuesti maatüki ostuga tegelema. 
Onu Siivert suri kolm nädalat peale külastust. Eleseus võttis 
matuste  korraldamise enda peale. Elesusel oli igav ja ta otsustas  Akseli
kaasale Barbrole külla minna. Nad said omavahel hästi läbi ja  Elesus  
armus temasse. Eleseusi süda murdus, kui ta ükskord luurates nägi, 
kuidas  Aksel  ja  Barbro  õrnutsevad.
Avarvaate pandi müüki ning Iisak ei  teadnud , kas seda oleks 
mõtet Eleseusele osta või mitte. Iisak ostis esimesena oma piirkonnas 
niidumasina, mis aga kohe katki läks, sest mees oli selle valesti kokku 
pannud . Eleseus parandas masina kasutusjuhendi järgi ära. 
Oliine tuli vaatama niidumasinat ning tõi ka teate, et onu 
Siivertist ei jäänud vara järgi. Aksel ostis Avarvaate oksjonil ära. 
Eleseus koondati, kuid ta otsustas sellest oma vanematele mitte 
rääkida. Aksel tahtis, et Siivert tal maja ehitada aitaks. 
Barbro läks minema ja Akselil soovitati Oliine enda abiliseks 
võtta. Metsas puid raiudes jäi Aksel ühe puu alla lõksu. Brede teeskles 
nagu ta poleks appihüüdu kuulnud. Aksel pääses tänu Oliinele puu alt 
välja. Aksel sai teate, milles  seisis , et ta peab Brede Olseni ameti üle 
võtma.
Iisaku talu lähedusse rajas Suurkantsi talu noor rikkur nimega 
Aaron. Ta lasi kõik hooned vanast kohast aasa  võtta ja uues püsti 
panna. Siivert oleks võinud ka tööst osa saada, kuid tal oli ka kodus 
tegemist. Tulid kaevandusega seotud mehed. Gustavi nimeline 
mäetööline aitas Iisaku talus lauta ehitada Mäetöölised käisid mõnda 
aega Aaroni ehk Aronseni  kaupluses , kuid kui nad  lahkuma  hakkasid, 
pidi poeomanik selle üle oma pead vaevama. Koos Iisakuga  mindi  
mägedesse proovikaevandamist tegema. Oli vaja üles leida Geissler, 
kelle maatükil oli rohkem maaravara.  
Inger käis koos Gustaviga marju korjamas. Inger oli Gustavisse 
armunud. Geissler arutas, kas müüa maavaradega  maatükk  maha või 
mitte. Tema arvates pakuti selle maa eest liiga väikest hinda. Ka teisel 
läbirääkimisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro sattus lapse  tapmise  eest
eeluurimise alla ning Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada.
Laut sai valmis ja Gustav läks talust ära. Räägiti, et Aronsesn 
tahab oma talu maha müüa ning Iisaku mõtted läksid kohe jälle 
Eleseuse peale. 
Aksel ja Barbro mõisteti kohtus õigeks. Telegraafiliin oli katki 
läinud ja seetõttu ei saanud ta muude asjadega tegeleda. Aronsen 
müüs oma talu Elesusele. 
Geissler müüs oma maatüki maha. Seda kuuldes tahtis Aronsen 
oma talu tagasi osta, kuid Eleseus keeldus. Iisak pidi tunnistama, et ta 
hakkab  vanadusest nõrgaks  jääma , kui ta vajas ühe kivi 
kättesaamiseks oma naise abi. 
Lensmaniproua oli Barbro enda juurde  võtnud , kuid kui naine 
oma väljaskäikudega vahele oli jäänud, otsustas lensmaniproua ta 
välja  visata . Aksel võttis ta enda juurde ning nad abiellusid. Oliine 
viivitas oma lahkumisega. Siis aga jäi ta  haigeks  ning suri. 
Barbrol sündis laps. Eleseus nägi Ameerikast tulnud mehe kohvrit
ning tahtis ka ise sinna reisida, aga raha tal selleks polnud. Ta  palus  
Siivartil ema käest raha küsida. Eleseus saigi raha. Eleseus ei tulnudki 
tagasi.
Siivert läks kahe mehega mägedesse kaubakotte viima. Nende 
juurde tuli Aronsen, kes teatas, et töölised olid ära läinud. Geissler 
otsustas mäed tagasi osta.  
 
Tegelased
Iisak oli raamatu peategelane. Ta asutas Kaugemaa talu. Ta oli 
väga töökas inimene. Lisaks sellele oli ta ka  lahke  ning mõtles ka teiste
peale. Tema käte all valmis paljut talu hooned.
Inger oli Iisaku naine. Tegu oli tööka naisega. Üldiselt oli ta hea 
inimene, kuigi vahel muutus ta käitumine häirivaks. Oli hetk, mil ta 
muutus Iisaku suhtes ülbeks, kuid peale tüli oli ta justkui teine inimene.
Ta näitas Iisakule oma alandlikkust. Küll aga on raske mõista fakti, et 
ta oma tütre jänesemoka pärast tappis. Inger hakkas usklikuks. 
Eleseus oli üks Iisaku poegadest. Ta sai endale linnas töökoha 
kirjutajana ning omandas seal ka hariduse. Lõpuks otsustas ta 
Ameerikasse minna.
Põhiprobleem
 Aja  muutudes  jääb vähemaks ka töökaid talumehi ja nende 
järelkasv kolib linna ära. Tihti teeb  linnaelu  inimese  laisaks  ning 
proovivad muudkui raha kerge vaevaga kokku ajada. Talunikud elavad 
aga loodusega koos ning nad ei proovi teiste kulul kasumit teenida.
Minu arvamus
Päris huvitav raamat. Huvitav oli lugeda, kuidas Iisaku loodud 
talu muudkui paremaks muutus. Ta ostis vajalikke asju ning haris 
maad. Raamat meenutab natuke ka „Tõde ja õigust“. Mõlemas teoses 
käsitletakse maaharimisega seotud probleeme ning inimeste 
omavahelisi suhteid. Inimesed tunduvad ka väga loomutruud.