Iirimaa (0)

Tallinna Õismäe gümnaasium
Iirimaa
Riigi iseloomustus
Koostaja : Helena Pass , 10a
Juhendaja : Jaanika Hõimra
Tallinn 2011
Iirimaa geograafiline asend
Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest , mis asub Euraasia maailmajaos , Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart . Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud osadest ümbritseb Iirimaad Põhja-Atlandi ookean. Lõunarannikul on Keldi meri, kagurannikul Saint George’i väin, idarannikul Iiri meri.
Riigi kuju
Riigi kuju on idaranniku poolt kaljudega ümbritsetud ja seal on palju mägesid, saari seal üldse pole. Läänerannik on aga veel karmimate kaljudega kaetud, seal on ka palju saari, poolsaari, neemi ja lahtesid. Iirimaa maastik on ühtlaselt mägine, kuigi saare keskosas on veidi tasasem maapind . Saarel on ka mõningaid järvi, millest suurim asub Põhja- Iirimaal .
Geograafilised koordinaadid
Iirimaa geograafiliste koordinaatide ulatus on 5 kraadi ja 30 minutit kuni 11 kraadi läänepikkust, 51 kraadi kuni 55 kraadi põhjalaiust. Iirimaa pealinna Dublini geograafilised koordinaadid on 53° 21′ N, 6° 16′ W.
Iirimaa pealinna kaugus Eesti pealinnast ja kellaaja vahe
Dublin asub Tallinnast 2004 kilomeetri kaugusel. Kellaaja vahe Eesti ja Iirimaa vahel on 2 tundi, ehk siis Iirimaal on ajavööndiks 0, Eestis +2.
Rahvaarv ja selle muutused
Iirimaa rahvaarv (2011.aasta keskel mõõdetuna) on umbkaudu 4,584,000 inimest. Ta on 119.kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna Iirimaa rahvaarv jääb siiski alla paarikümne miljoni, nimetatakse seda riiki väikeriigiks. Ta moodustab terve Maailma elanike arvust vaid umbes 0,066 %. Umbes sama palju inimesi elab sellistes riikides nagu Norra ja Gruusia .
Joonis 1 - Iirimaa rahvastiku muutuse graafik viimastel aastatel
Graafikult on näha, et Iirimaa rahvaarv on sajandi algusest saadik pidevalt tõusnud ja pole kordagi madalamaks läinud. 2000.aastal oli rahvaarv alla 3,2 miljoni ja nüüdseks on see 1,5 miljoni võrra tõusnud. Eriti suur ja järsk tõus oli 2009.aastal, kui rahvaarv tõusis 4,2 miljonilt umbes 4,6-le. Ta on üks vähestest arenenud maadest , millel on positiivne iive.
Sellegipoolest oli minevikus Iirimaal veelgi suurem rahvaarv – 1841 .aastal elas Iirimaal 6,5 miljonit inimest. Näljahädade ja emigratsiooni tõttu oli 1871-ks aastaks kahanenud 4-a miljonini ja ja 1926-ks aastaks 3-e miljonini. 1970- datel aastatel hakkas rahvaarv õnneks taas tõusma ja teeb seda siiamaani. Eelduste kohaselt peaks rahvaarv 2021-ks aastaks olema üle 5-e miljoni.
Joonis 2-Iirimaa rahvastiku muutus viimase kahe sajandi jooksul
Rahvastiku paiknemine Iirimaal
Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega on Iirimaa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega üsna väike, kuid sellegipoolest võrreldes enamuste teiste Maailma riikidega päris kõrge, nt Eestist on ta poole tihedamalt asustatud.
Rahvastiku paiknemine Iirimaal on üsna ebaühtlane. Nimelt on suurem osa inimesi Ida-Iirimaal. Kõige tihedamini on asustatud loomulikult pealinn Dublin, seal elab üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja 40% terve Iirimaa rahvastikust Dublini 100 km raadiuses. Seal elab palju immigrante, enamasti teistest Euroopa Liidu riikidest ja eriti Suurbritanniast. 10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60%  Aasia  päritolu Iirimaa elanikest elavad Dublinis. 
Tihedalt on asustatud ka Corki linn ja järgmisel kohal on Dun Laohhaire’i linn, mis asub Dublinile üsna lähedal. Üldiselt ongi läänerannik hõredamalt asustatud, kui idarannik , kus asub ka Iirimaa kõige hõredamalt asustatud piirkond – Mayo krahvkond ja Galway krahvkond. Seal rahvastiku tihedus aina langeb ja suurlinnades kasvab.
Iirimaa soolis-vanuseline koosseis
Iirimaal moodustavad lapsed, ehk alla 15-aastased 21% kogu rahvast. Poisse on nende hulgas veidi rohkem kui tüdrukuid, kuid mitte palju. Tööealiste inimeste osatähtsus on kõige suurem, nt 30-34-aastaseid mehi on ligi 210 000. Nende osatähtsus on 68%. Naisi on ka selles eas veidikene vähem. Alates 30-34-aastastest läheb iga vanuse osatähtsus aina väiksemaks. Üle 65-aastaseid on seetõttu üsna vähe. Vanemaealised inimesed moodustavad kogu rahvastikust 11%.Naisi on rohkem kui mehi selles eas.
Rahvastik ei vanane, kuni noori on palju rohkem kui vanureid.
Sündimus on Iirimaal väga palju suurem kui suremus . Aastas on umbes 75 000 sündi ja 30 000 surma, seega on iive väga kõrge. Väikelaste suremus on 4 hukkunud last iga 1000 sünni kohta. Viimastel aastatel on sündimus enamasti samasuguseks jäänud. 2006-ndast 2008-da aastani on sellegipoolest suur sündide kasv, nimelt tõusis sündide arv 65 000-lt 75 000-le, ehk siis 10 000 võrra. Peale seda on sündimus olnud stabiilne.
Meeste keskmine eluiga on 77,5 ja naiste oma on 82,3. See on kõrge.
Viimase 5 aasta jooksul on poiste ja tüdrukute sündimus enamvähem võrdseks läinud. Mida rohkem aega tagasi, seda rohkem on poisse kui tüdrukuid. Samas on ka üldiselt sündimus suurenenud ja kuna nüüd on poiste ja tüdrukute vahel enam-vähem võrdne, siis on viimastel aastatel tüdrukuid rohkem sündinud.
Iirimaa on nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etapis .
Kontuurkaart
Rahvastiku osatähtsus linnades ja linnade paiknemine
60% Iirimaa rahvastikust elab linnades. Tihedamalt asustatud linnad asuvad saare idarannikul, arvatavasti seetõttu, et see on lähedal Suurbritanniale, mis on lähim kõrvalsaar.
Juuresolevatelt kaartidelt on näha, et linnad, kus on lennujaamad ja sadamad, on tihedamalt asustatud. Samas ei kehti Iirimaa kohta ütlus, et linnad tekivad tasasele maapinnale, kuna nii Dublin kui ka enamus teised suurlinnad on mägisel alal. Saare keskosa, mis on tasasema pinnamoega, pole nii tihedalt asustatud. Lääne-ja idarannik on nii hõredalt asustatud võib-olla seetõttu, et sealt ei ole eriti kuhugi sõita, kuna ees on ookean ja lähimad kohad, kuhu sealt sõita on Gröönimaa ja Island.
Iirimaa tööstus
Iirimaa tehastes valmistatakse peamiselt elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmassi ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke . Tööstus on peamiselt koondunud Dublini, Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada. Iirimaa on ka suur põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete , näiteks või poolest. Üleüldse on toidu ja joogi valmistamine Iirimaa kõige olulisem tööstusala, selle käive läheneb 24 miljonile eurole . Iirimaa peamine majanduslik ressursid on suured viljakad karjamaad saare kesk-ja lõunaosas. Kõige rohkem saadetatakse välja veiseliha - ja piimatooteid, eriti Suurbritanniasse. Iirimaal jääb puudu aga metsast ja puidust, tegemist on Euroopa Liidu kõige metsavaesema riigiga, seega veetakse sisse enamasti puitu. Iirimaa rannikujoon on kalarohke, eriti tursa poolest, ning on seepärast minevikus kannatanud ülepüügi all ja alates 1995.aastast on kalatööstus keskendunud rohkem vesiviljelusele. Iirimaa ekspordib EL-i palju tsinki ja seal kaevandatakse ka palju piid ja alumiiniumoksiidi. Lisaks sellele on riigis palju kipsi, lubjakivi , väiksemas koguses ja vaske, hõbedat, kulda ja dolomiiti. Ajalooliselt on olnud oluline ka turba kaevandamine, eriti Kesk-Iirimaal, aga keskkonnakaitse ja efektiivsemate kütuste pealetuleku tõttu on turba tähtsus majanduses vähenenud. Olulise osa Iirimaa SKP-st, mis on muidu erakordselt kõrge, moodustab ka ehitussektor.
Turismi eeldused Iirimaal
Iirimaa kõige tähtsamaks tõmbepunktiks on kindlasti loodus ja maastik, koopad , kristallselged veekogud, kireva ajalooga kindlused , imeilusad vaated rannikujoonel asuvatelt kaljudelt Atlandi ookeanile. Väikesed Iiri külad on täis müstilist ilu ja igal ajaloolisel ehitisel, haual või koopal on oma müüt või huvitav tekkelugu. Iirimaa ajalugu ulatub aastasse 6000 eKr, seega on nendel kohtadel suur ajalooline väärtus.
Iirimaa roll maailmamajanduses
Iirimaal on üks kõrgemaid SKT (sisemajanduse kogutoodang ) tasemeid OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ) riikide hulgas, kuid RKT(rahvuslik kogutulu ) poolest jääb ta alla OECD keskmise. SKP (sisemajanduse koguprodukt ) on oluliselt suurem kui RKT, kuna riik saab palju kasumeid erinevatelt rahvusvahelistelt firmadelt. 2005.aasta uuringu järgi on Iirimaal parim elukvaliteet maailmas. Selle põhjeks on 1995.-2000.aastate perioodil olnud suur majandustõus, mille võtmeks oli madal ettevõtte tulumaks . Sellegipoolest mõjus 2008.aasta finantskriis Iirimaale rängalt ja mõjutab seda siiamaani.
Iirimaa arengutase

Iirimaa SKT e. Sisemajanduse kogutoodang on 37 300 USA dollarit, seega on riigi majanduse üldine aren hea. Tootmist ja tarbimist näitav energia tarbimine on peaaegu 3500 kg õli inimese kohta. Tuhande inimese kohta on peaaegu 440 autot ja 100 inimese kohta kasutab 63 internetti. Iirimaa sotsiaalsed näitajad- 1000 inimese kohta on 3.1 arsti, 5,2 haiglakohta, 4 väikelaste suremust 1000 sünni kohta. Keskmine eluiga on 80 eluaastat. Seega in Iirimaa kindlasti arenenud riik.

Kasutatud materjal:
http://www.indexmundi.com/ireland/gdp_per_capita_(ppp) .html
http://www.tradingeconomics.com/ireland/indicators
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Ireland-INDUSTRY.html
http://www.populationlabs.com/Ireland_Population.asp
http://www.historycentral.com/nationbynation/Ireland/Population.html
http://www.cso.ie/en/index.html
http://www.lonelyplanet.com/maps/europe/ireland/
http://en.wikipedia.org/wiki/Ireland