Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel (0)

Pargi elukooslus ja  toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel
Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen
EMÜ 2019


Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa  maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj  lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem  täiendati regulaarpargi 
elementidega  ● Valdavalt leetjad ja gleistunud  leetjad mullad (KI, KIg) ● Mõisakompleksis tegutseb Luua  Metsanduskool Foto: Saara Tagen


Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS


Valik Luua mõisa pargis esinevaid  liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes)
Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, 
ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl 
kuslapuu
Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, 
hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking
Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), 
hrl kopsusamblik (III)
Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik
Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja,  punaselg-raisamardikas, 
nõmmeöölane
Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu
Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III)
Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), 
tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane
Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, 
puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, 
väike-lehelind, rasvatihane, sinikael-part, leevike, suur-kirjurähn, tamme-
kirjurähn (III), kodukakk (III)


Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või  poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka  linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus  Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool


Koosluse püsimine
Antud koosluse püsimajäämiseks 
on vaja inimtegevust (nt: niitmine, 
puu- ja põõsarinde kujundamine), 
keskkonnatingimuste säilimist. 
Vajalik on ka looduskaitse.  Tingimuste muutumisel võivad 
liigid kooslusest hävida või ümber 
kohastuda.  Foto: Luua Metsanduskool


Looduskaitse ● Parke kaitstakse maastikukaitseala eritüübina ● Kehtib piiranguvöönd ● Kaitsealuseid parke on üle 400 Luua mõisa park ● Looduskaitse all alates 1959. a ● Kaitstavad üksikobjektid: Luua (Euroopa) lehis, Luua  hall pähklipuu, Luua kuusk ● III kat kaitsealused liigid: sulgjas õhik, hrl  kopsusamblik, suur käopõll, kodukakk


HISPAANIA  TEETIGU MUSTRÄSTA
S SII
L INIMENE hävitab ROHUKON
N METSASITIK AS METSA- RAISAMATJ A PUNASELG- RAISAMARDIK AS LEHEKÕDU NAAT VÄIKE-
LEHELIND KODUKA
KK ORA
V KUUSK TAMM SEENED SULGJAS ÕHIK REBAN
E SARAPUU KAELUSHIIR


Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007
● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005
● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001
● Moks E, Remm  J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015
● EELIS infoleht: Luua mõisa park
● https://elurikkus.ee/
● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri
● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid
● Luua mõis ja park
● Maa-ameti geoportaal
● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine
● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005)
● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi
● Looduskaitsealuste parkide kaitsest Eestis
● bio.edu.ee


Tööjaotus Tööjaotuse määr, % Albert Saara Luua pargi spetsiifika 10 90 Parkide üldinfo 90 10 Toiduvõrgustiku koostamine 50 50 Ettekandmine 50 50


Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Luua mõisa park
• Asukoht ja kaart
• Slide 4
• Parkidest üldiselt
• Koosluse püsimine
• Looduskaitse
• Slide 8
• Kasutatud kirjandus
• Tööjaotus
• Täname kuulamast!