W. Golding '' Kärbeste jumal'' (3)

REFERAAT
,, Kärbeste Jumal''
Gustav Adolfi Gümnaasium
Triinu Triibmann 7.a klass
Juh.õp : Anu Kell
25.mai 2010 SISUKORD
· Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding
William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama isenenda, mitte kellegi teise raamatuid.'' 1954.aastal avaldas Golding oma esimese romaani '' Lord of the flies '' ehk ''Kärbeste Jumal'' . See raamat tegi Goldingu momentaalselt maailmakuulsaks ,kuid enne seda pidi William palju vaeva nägema ,et raamat üldse avaldataks.Ta käis läbi kakskümend üks kirjastust enne kui Faber & Faber otsustas teose avaldada.Kirjaniku enda tunnistusel sisaladab ''Kärbeste Jumal''kõike seda, mille äratundmiseni ta Teises maailmasõjas jõudis.Romaan on algselt mõeldud parodeerima 19.sajandil laialt levinud robinsonaade, eriti aga Robert Michael Ballantyne'i suure populaarsuse võitnud ''Korallsaart'' . Sisukokkuvõte William Goldingu esimene romaan ''Kärbeste Jumal'' räägib inglise poistest, kes on sattunud asustamata saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid.
Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk ­ kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama . Valitakse pealik- Ralph . Tema juhtimisel seati mäe otsa märgutuli, mille suitsu abil loodeti laevadele märku anda.Tule tegemisel kasutati Põssa prille .Lõkke üles seadmisel juhtus esimene suur õnnetus ­ mets süttis põlema.Tuli vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss.Ralph hakkas organiseerima onnide ehitamist, mille käigus tekkisid lahkhelid ning pinged Jackiga-koori juht, kes kadestas Ralphi tema liidripositsiooni pärast.
Kuna tegelased on alles lapsed ning üksinda, ilma täiskasvanuteta saarel, hakkab neil tööle kujutlusvõime.Levisid jutud, et saarel on ''koletis''.Jack oli valmis ründama ning tapma saarel elavat koletist, kuid Ralph jäi rahulikuks ning üritas kasutada mõistust.Jack tembeldas Ralphi argpüksiks ning erimeelsuste tulemusena Jack lahkus ning moodustas oma suguharu , kuhu läksid pärast peaaegu kõik suuremad poisid. Jacki suguharu oli metsik, nad küttisid, tegelesid tantsimisega ja laulmisega jahiretkedest ning olulised olid suured söömaajad.Jacki suguharu liikmed kandsid sõjamaalinguid ning mängisid sõjamänge.Ühe sõjamängu käigus tapeti Simon ning nad ei kohkunud edaspidigi inimese tapmise ees.Ralphile olid truuks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ehk Sämjeerik ning Põssa.Neljakesi ei suutnud nad tuld üleval hoida ning lasid sellel kustuda õhtul ning otsustasid igal hommikul uuesti süüdata, Põssa prillide abil.Ühel öösel tulid Jacki suguharu poisid lõkkest põlevaid puid varastama, kuid märkasid, et tuld polegi.Nad varastasid Põssa prillid .Järgmisel päeval läksid Sam, Eric, Põssa ja Ralph prille tagasi küsima, kuid selle käigus võeti kaksikud vangi, sunniti neid suguharuga liituma, Põssa tapeti talle suur kivi pähe veeretades. Ralph üksi jõudis põgeneda.Öösel hiilis ta suguharu kindluse juurde ning rääkis kaksikutega, kes ütlesid talle, et hommikul kavatsetakse saar läbi otsida ja Ralph ära tappa.
Ralph peitis end tihedasse metsa,kuid kütid leidsid ta ülesse.Nad otsustasid Ralphi metsast välja suitsetada ja panid metsale tule otsa.Ralph jooksis nii nagu ta jalad võtsid.Ta pages rannale, kus komistas otsa mereväeohvitserile, kes oli kohale tulnud suure suitsu peale. Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Hetkeks vilksatas ta ajus hägune mälestus kummalisest võlusärast, mis kunagi oli hõljunud selle ranna kohal. Aga nüüd oli saar nagu kuivanud, kõrbenud puutükk... Simon oli surnud... ja Jack oli... Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ägedad, meeletud ahastusekrambid raputasid teda. Ta puhkes valjusti nutma , seistes musta suitsupilve all, saare leegitsevate varemete ees. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel, räpane, nina kasimata, juuksed pulstunud, nuttis Ralph kaotatud süütuse pärast ja pimeduse pärast, mis on inimese südames, ja selle pärast, kuidas lendas sügavikku truu ja tark sõber, keda hüüti Põssaks. Ohvitser oli neist nutuhäältest liigutatud. Ta astus veidi kõrvale, et anda poistele aega end koguda, ja ootas, lastes pilgul puhata kauguses, kus seisis lahinguvalmis ristleja. Olulised tegelased ja nende iseloomustused
Ralph - 12.aastane,pikk, blond .Tundub vanem kui teised, tal on ideaalid ning unistused.Ta üritab teha,mõelda ja käituda nagu täiskasvanud. Erinevalt Jackile on Ralphi juhtimine mõistlikum,väljapeetum,täiskasvanumlikum.Ralph saab loo käigus targemaks ja inimlikumaks,samal ajal kui kõik teised metsistuvad.Ta hakkab aina rohkem ja rohkem mõtlema.Talle saab väga kalliks Põssa.
Põssa ­ priske poiss prillidega , kellel oli saarel kõige loogilisem ning kõige realistlikum mõtteviis.Tal olid naiselikud ja emalikud iseloomujooned.Ta oli orb kelle kasvatas ülesse ta tädi . Tal oli astma ning kui kõikidel teistel poistel saarel juuksed kasvasid, siis temal mitte.Põssa oli Ralphile truu ning tark sõber.
Jack ­ punaste juustega,pikk, liiderlik , kõrge egoga , lapsik , mõjuvõimas, halastamatu kiusaja ., vägivaldne.Ta oli kade Ralphi peale,kui viimane valiti tema asemel liidriks .Jackil puudus reaalsustaju ning talle oli olulisem küttimine,mängimine kui lõkke üleval hoidmine ning ühtne koostöö saarelt pääsemiseks.Jack oli poiss kes metsistus esimesena ja ''nakatas'' sellega ka peaaegu kõik suuremad poisid kes liitusid tema suguharuga.Jackile ja tema suguharu liikmetele ei avaldanud lõpuks ei looma ega inimese tapmine mitte mingisugust tülgastust , vastikust ning jõhkrust.Enne saarele kukkumist oli ta koorijuht , tänu millele ma arvan , kust pärinevad tema iseloomujooned nagu liiderlikus ja kõrge ego .
Simon ­ vaikne , tagasihoidlik , arg , kõhn , mustade juustega, üksik.Aitas teisi töödega-ehitas onne ning aitas väiksemaid poisse.Ta tapeti teiste poiste poolt sõjamängu käigus.
Roger ­ esialgu vaikne arglik poiss , kes hiljem osutus kõige julmemaks mõrvariks.Tema tappis Põssa,talle kivi pähe veeretades.Ta ei tundnud kahetsust ning oli vägivaldne.Ta toetas Jacki juhtimist ja otsuseid samamoodi nagu tegi seda Põssa Ralphile. Kokkuvõte ja minu arvamus
Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin ennast seda lugema.''Kärbeste Jumal'' ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes.Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal.Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga palju ning põhjalikult. See oli selle raamatu juures, see mis mulle kõige vähem meeldis.Seal oli natuke liiga palju detaile, mis oleks võinud ka olemata olla. Üldiselt , arvestades raamatu algust pidin ma üllatuma, kui kaasahaarav ja põnev see oli, kuid teisest küljest oli raamat oodatust jõhkram,vastikum ning sügavama sisuga-mis ei ole üldse negatiivne vaid lihtsalt mõtlemapanev.Raamatus oli välja toodud inimese kõige negatiivsemad iseloomujooned, mis ilmnevad juba lapseeas .Seal oli erinevaid inimtüüpe ning erinevad olukorrad ja võimalused probleemide lahendamisel. Soovitan kindlasti seda raamatut lugeda, kuid mitte endast noortematele, kuna teose sisu jääb sel juhul märkamata ja arusaamatuks. Kasutatud kirjandus ja viited
http://www.trussel.com/prehist/golding.jpg
http://www.tnp.ee/image/show?image_id=96
http://en.wikipedia.org/wiki/William_Golding
http://www.william-golding.co.uk/