Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene elu vangistuses metamorfoosi alusel (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Inimene elu vangistuses
Maailm on koht, kus võib elu olla täis kannatust ning osad on elus leppinud maailmas toimuva olukorraga. Üritatakse aru saada elust, selle olukorrast ja luua endale sobiv maailmavaade. Kui olla müügimees ja teenida raha vanemate ning perekonna elatamiseks on see kindlasti raske. Kuid hiljem võib headus ringiga tagasi tulla. Elu keerleb selle ümber, kuidas iga inimene loob oma teekonna surmani. Paljud meist võivad kannatada depressiooni, sotsiaalse rahulolematuse või ängistuse käes, kuid siiski loodetakse elu paremaks muutumist ja rahulolu saavutamist.
Põhilisel kohal on raha mõju inimsuhetele ning inimesed ohverdavad ennast teiste heaolu nimel. Selle tulemusena orjastatakse ennast perekonnale või töökohale ja ei märgata olulist enda ümber. Enese orjastamine võib lõppeda sellega, et sind hakatakse kohtlema, kui sissetuleku allikat. Kuid teiste märkamine enda ümber ning neile pühendamine toob ka tulevikus kasu. See, mis sa teed teistele tuleb endale tagasi. Teineteise mõistmine on oluline ning ei tasu teha kõike, mida vaid kohustusena võtad ja seda ei naudi. Vahel on jällegi kohustused ja tegemised, milleks me ennast sunnime meile tulevikus kasulikud. Suhetes üldjuhul hoolitsetakse ja tuntakse huvi teineteise vastu ainult senikaua , kuni see on hädavajalik ja kasulik iseendale .
Kui inimene on võõrandunud oma töökohast, inimlikkusest, perekonnast ja ümbritsevast maailmast ning iga päev valdab teda kohustus oma vanemate ees, siis tundub ainuke pääsetee surm. Sest, kui teha tööd oled tööori ja kui mitte, siis vanemate ori. Mõlemat pidi on see vangistus , millest väljundit ei ole. Kindlasti on suur roll ka süütundel, mis on üks tugevaimaid emotsioone. Süütunne on samuti surmav ning kimbutab müügimeest iga hetk, kui ta mõtleb valule, mida ta oma perekonnale on põhjustanud. Ta tunneb ja mõistab, et see takistab ta perel hea elu elamist. Lõpuks on mees kaotanud oma identiteedi, elades ainult teistele. Kuid, ta ei suuda kohustuste eest põgeneda ning teeb kõik, et mitte oma lähedasi ärritada. Võimalus on, et lõpuks tunneb inimene ennast võõrandununa tervest maailmast nagu juhtus Metamorfoosis. Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, läbi sotsiaalse ja isikliku võime.
Inimene elu vangistuses metamorfoosi alusel #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andry Aasamäe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kafka-Metamorfoos-kokkuvõte
14
docx

Kafka "Metamorfoos" kokkuvõte

Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. „S“ nimes Samsa on samal kohal, mis „K“ nimes Kafka, nagu ka tähed „a“. Tegelaskuju „Gregor Samsa“ paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad – nälg. Grete Samsa – Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille Gregor oleks täide viinud. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, hakkab tüdruk töötama müüjana. Jutu alguses on ta sümpaatiline, hooliv

Kirjandus
Novell-Metamorfoos
17
doc

Novell „Metamorfoos“

Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. ,,S" nimes Samsa on samal kohal, mis ,,K" nimes Kafka, nagu ka tähed ,,a". Tegelaskuju ,,Gregor Samsa" paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad ­ nälg. Grete Samsa ­ Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille Gregor oleks täide viinud. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, hakkab tüdruk töötama müüjana. Jutu alguses on ta sümpaatiline, hooliv ja

Eesti keel
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond  Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus.  Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste

Perekonnaõpetus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15). Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb

Perepsühholoogia
Nimetu
90
doc

Nimetu

Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine? Seadusandluses kasutatakse erinevaid termineid. Erinevad seadused- alla 18. aastane isik- lapsed, lapsealised v. Täisealised. *Laps- noorem kui 18.a. isik (lastekaitse seadus) *Alaealine- 7-18- aastane isik, (tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMS)paragraf 2.) *Alaealine laps- alla 18- aastat( tulenevalt välismaalaste seadusest paragraf 41. Alaealine laps selle seaduse alusel ei loeta) *Noor- 7-26 füüsiline isik (noorsoo seadus, isikut kes on abielus, või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu) *Noortäisealine- isik, kes pole veel 21-aastat vana. (teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas.

Arengupsühholoogia
Kodu ja perekonna roll lapse arengus
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

teiste inimeste keskel, võttes alateadlikult omaks suhtlusmallid, mis hiljem saadavad teda kogu elu (Niiberg&Linnas 2007:14). Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana ­ arendajana seisab esikohal perekond

Eelkoolipedagoogika
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

I Depressiooni mõistmine 1. Mis on depressioon? Kui olete depressioonis, olete arvatavasti püüdnud oma tuju mitmel moel tõsta. Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun