Metamorfoos - F. Kafka kokkuvõte ja analüüs (0)

Kirjandusteose analüüs
Teose autor: Franz Kafka
Teose pealkiri: Metamorfoos
Teose žanr : Novell
Ilmumisaasta: 1915
1. Autorist kokkuvõte
Franz Kafka (1883-1924) oli Praha rikka juudi kaupmehe poeg, kes tema vaimseid püüdlusi ei mõistnud. Isa tahtel õppis Kafka ülikoolis juurat ning hiljem töötas juristina , kuigi ta seda ei ihaldanud. Alguses kirjutas ta jutustusi ja esseid, hiljem lühijutte. Talle meeldis kirjutada inimese võõrastumisest, kus ta kasutas palju sümboleid. Ta kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust , migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma perekonnale (nagu ka teoses) ning väidetavalt oli ta surnud samuti nälga nagu teoses.
2. Teoses toimunud sündmustiku aeg.
Realism .
3. Koht.
Pole kindel, mis riigis tegevus toimus. Terve raamatu vältel toimub tegevus Samsade majas / korteris ja enamiku ajast Gregori toas.
4. Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid.
Sellel ajal, kui ta raamatu välja andis, toimus esimene maailmasõda .
5. Peategelase iseloomustus, areng teose vältel.
Gregor Samsa oli raamatu algul proovireisija, kes teenis elatist oma pere jaoks. Ta tundus töökas, kuid mitte väga edukas, sest hiljem ütleb tema ülemus talle, et ta ei ole olnud hiljuti rahul tema tööga. Ta oli hooliv , sest ta muretses perekonna rahalise seisu pärast peale seda kui ta putukaks muutus ning teose lõpus ta ei söönud enam, sest ta ei tahtnud olla oma perekonnale koormaks vaid tahtsi olla nende meelemööda. Ta oli üksildane ega saanud palju armastust oma perekonnalt vastu, välja arvatult emalt aga tal ei olnud võimalust seda talle avaldama. Ta oli ka leppiv, sest ta ei proovinud ise oma toas välja tungida ja tegi kõik oma isa meelt mööda.
6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) iseloomustus, areng teose vältel.
Gregori õde, Grete Samsa. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajus koos ajaga . Loo alguses oli ta sümpaatiline , hooliv ja armas, kuid lõpus külm ja ükskõikne oma venna suhtes. Ta oli oma perekonnas kõige aktsepteerivam Gregori suhtes, kuid ka ajapikku see kadus . Tundus ka, et ta oli Gregori peale pahane ja üleolev, et ta putukas muutus, sest Gregor oli ta ainuke pääsetee ülikooli ning tema pärast pidi ka tööle minema.
Gregori isa. Kui Gregor veel tööl käis, oli ta laisk , kuid peale metamorfoosi , muutus tegelaskuju aktiivsemaks ning töökamaks. Ta käitus jälgalt ja vastumeelselt oma pojaga, kes oli küll putukas aga ikkagi tema enda poeg. Ta oli lugupidamatu ja kõige kinnisema mõtlemisega enda perekonnast. Tema põhiline mõte oli saada Gregorist lahti, sest ta ei suutud teda võtta omaks ja tundis tema pärast häbi .
Gregori ema. Gregor Samsa ema oli kõige hoolivam ja armastas oma poega isegi sellisena nagu ta oli. Samuti oli ta nõrk, sest ta ei suutnud kindlaks jääda enda põhimõttele, et Gregor oli ta poeg ja nad ei tohiks teda välja visata .
7. Põhisündmused , süžee .
Gregor Samsa ärkab ühel päeval oma voodis üles ning avastab, et ta on muutunud inimesesuuruseks putukaks. Ta alguses loodab, et see kõik on uni ning kui ta uuesti uinub on ta uus keha läinud - kuid nii see ei olnud. Ta perekond oli mures (ema, isa, õde), et ta on tööle hiljaks jäänud ning ta peab ruttu minema hakkama. Tükk aega ei teinud Gregor oma toa ust lahti, sest ta ei osanud ennast oma uues kehas liigutada. Selle ajaga, kui Gregor lõpuks üles sai oli ta ülemus nende koju tulnud. Ta edastas Gregorile oma arvamuse, et ta pole hiljuti olnud rahul tema tööga. Gregor vastas neile läbi ukse, kuid ta hääl oli arusaamatuks muutunud. Lõpuks tuli ta oma toast välja, kõigile nähtavale. Kõik kohkusid – ema ja õde hakkasid nutma , ülemus tormas toast välja ja isa ründas Greorit ja suunas ta oma tuppa tagasi, kus ta oli raamatu vältel enamuse ajast üksinda. Õde oli esimene, kes teda külastas ja talle süüa viis. Teised pereliikmed ei julgenud Gregorit vaatama minna ning arutasid, mida edasi teha. Päevad läbi oli Gregor oma toas ja kuulas nende juttu pealt. Juhtus paar konflikti Gregori ja tema isa vahel. Ta ema tahtis teda näha, kuid teised pereliikmed takistasid teda. Hiljem, kui perekonna elu hakkas allamäge veerema - neil jäi raha väheks, nad vallandasid oma toatüdruku ja võtsid kolm üürniku enda juurde elama. Gregorit hakati järjest halvemini ja halvemini kohtlema ning lõpuks ta isa ja õde jõudsid otsusele, et Gregorist pole mingit kasu ja temast on vaja lahti saada. Emale see mõte ei meeldinud, kuid ta ka ei hakanud neile vastu. Gregor oli temast lahti saamise juttu pealt kuulanud ning kurbuse ja näljutamise tagajärjel suri ta ajavältel oma toas. Kolmeliikmelisele perekonnale oli see suur kergendus ning nad üürisid mereääres maja, kuhu nad puhkama läksid. Enne seda nad vallandasid oma uue teenija , saatsid üürnikud välja ning otsid uue korteri. Isa ja ema olid rõõmsad, et neil on suureks sirgumas tervislik ja kaunis noor neiu .
8. Kulminatsioon või lõpplahendus.
Kulminatsioon juhtus siis kui Gregor kuulis pealt oma perekonna juttu, kuidas ta on kasutu ja tahavad temast lahti saada. Peale seda Gregor tunneb ennast kasutult ja lõpetab söömise.
Lõpplahenduseks oli Gregori surm ja perekonna rõõm ja kergendus sell üle.
9. Autori keel ja lauseehitus.
Autoril olid vahepeal üpriski pikad laused , kuid lausete ülesehitus oli loogiline ja arusaadav. Autor kasutas kergeid sõnu, mis tegid lugemise kergeks ja ladusaks.
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud?
Kirjeldused olid piisavad , sai kõik vajaliku informatsiooni kätte. Kirjeldati põhiliselt tegevust.
11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm.
Lugu oli jutustavas vormis koos paljudele kirjeldustega , kõrvaltvaataja vormis.
Dialoogi esines perekonna liikmete ja nende külaliste vahel, paar korda ka peategelasega.
12. Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited.
Üheks sümboliks võis olla, kuidas ta toast mööblit minema viidi, mida ta tegelikult tahtsi hoida oma toas. See näitas, kuidas Gregor kaotas enda tähtsuse selles perekonna ning ka märk sellest, kuidas ta oma identiteeti hakkas kaotama. See oli ka viide sellele, et perekond ei hoolinud enam temast, sest nad jätsid talle tühja toa ja kurbuse.
13. Autori sõnum.
Sõnum seisnes selles, et inimesed peaksid teineteisest lugu pidama ja hoolimata tema välimusest. Tuli ka välja, et inimesed on pealiskaudsed ja ei suuda aktsepteerida endast teistsuguseid inimesi. Pärast Greogori metamorfoosi ei suutnud ta perekond teda võtta kui ühte nende hulgast kuigi ta kuulus ikkagi sinna perekonda.
14. Kokkuvõte ning põhjendus.
Alguses oli sellise absurdsuse lugemisega raske harjuda, sest ma ei kujutanud endale ette, kuidas inimesesuurune putukas elab. Samuti oli teose alguses mul raske aru saada, kas Gregori metamorfoos oli reaalne muutumine putukaks või väljenduslik. Ma ei ole kunagi midagi sarnast lugenud ja see tekitas minus erinevaid tundeid.
Minu arvates oli see teos põnev, sest ma tahtsin terve aega tead, mis temaga edasi juhtub. Kõige rohkem tekitas see lugu minus kurbust ja vastikust. Ma tundsin Gregorile terve aeg kaasa, sest tema perekond, kelle heaoluks ta nii palju oli rüganud, ei hoolinud temast enam silmapilkselt kui ta putukaks transformeerus.
See oli ka õpetav teos, eriti on see kasuks tänapäeval. Selle õpetus, mis seisnes selles, et üksteisest tuleks hoolida sõltumata välimusest, oleks abiks väga paljudele noortele praeguses generatsioonis. See pani ka mind mõtlema selle teema üle järele.
15. Lisa teosest lõik/ lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks.
„Ühel hommikul rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oma voodis tohutu suureks putukaks oli muutunud.“ (lk 7)
See on teose kõige tähtsam lause, sest annab täpse selgituse, mis juhtus. Ilma selle lauseta oleks teose sisu kaootiline ja arusaamatu.
„Äkki lendas midagi otse tema kõrvale ja veeres tema jalge ette. See oli õun, kohe järgnes sellele teine; Gregor jäi kohkudes seisma; edasijooksmine oli kasutu, sest isa oli teda otsustanud teda eemalt pommitada. Ta oli puhvetikapilt puuvilja vaagna oma taskutesse tühjendanud ha loopis nüüd, esialgu täpselt sihtimata, õunu Gregori poole. … Gregori raske haav vaevas teda üle kuu aja.“ (lk 33-34)
See lõik on tähtis, sest ta näitab, kui julm ja õel käitumine Gregori isal oma poja vastu oli. See oli labane üle üldse, et Gregor pidi oma perekonna liikme eest põgenema, sest perekond peaks olema toeks igas juhtumis . Mul oli sel hetkel Gregorit tohutult kahju, sest ta isa ründas teda ja haavas mõistmata Gregori olukorda. Ta isa üldse ei püüdnud ka mõista teda ja see oli minu jaoks nii ebareaalne ja aktsepteerimata olukord.