ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei
"Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus
jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan.
lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali.
Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest
juustega, valge suvekleit seljas ja tikitud püksikesed jalas. Äsja-kroonitud kangelane langes ühegi pauguta. Endine lemmik Amy Lawrence kadus ta südamest ega jätnud endast isegi mälestust järele. Tom oli arvanud, et armastab teda hullupööra; ta oli pidanud oma kirge jumaldamiseks, ja ennäe! see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige. õnnelikum ja uhkem poiss maailmas ainult seitse lühikest päeva, ja nüüd, ainsa hetkega, oli Amy tema süda- 23 mest läinud nagu juhuslik võõras, kelle külaskäik on tehtud. Tom jumaldas seda uut inglit vargse pilguga, kuni nägi, et see oli teda märganud. Siis teeskles ta, nagu poleks tal aimugi tüdruku sealolekust, ja hakkas igasuguseid mõttetuid poisikeselikke tempe demonstreerima, et tüdrukus imetlust äratada. Ta jätkas seda veidrat tembutamist tükike aega, kuni
"On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870
Kõik kommentaarid