Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Meie paremas maailmas" Elo Viiding uurimustöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Koostaja :
Meie paremas maailmas
Elo Viiding
Uurimustöö
Tartu 2015



Sisukord


Elo Viidingu elu 3
Looming 4
Teemad 5
Kujundid 5
Luuletus 7

Elo Viidingu elu


  • Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis viiulit. Aastatel 1992-1994 õppis ta tallinna 1. Õhtukeskkoolis ning lõpetas Eesti Humanitaarinstituudi teatri eriala aastal 1999. Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse.
    Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema ema on muusikaõpetaja ja Elo abikaasa on kirjandusteadlane- ja kriitik .

    Looming


  • Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,, Telg “. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus. Tema kõige silmapaistvamaks luulekoguks peetakse raamatut ,,Teatud erandid“.
    Elo Viidingu luule on vaimne ning terav , tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid.


    Teemad


    Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest , eluolust, iseloomust, surmast, luulest , armastusest ja inimestest.
    Üksindus
    Eluolu
    Iseloom
    Surm
    Kurjus
    Luule
    Inimesed
    Teine I
    Teine II
    Teine III
    Varjud I
    Varjud IV
    Valimised
    Teine V
    Helsingi
    Teine IV
    Varjud II
    Saarikoskit lugedes
    Võit
    Mina ja sina
    Varjud III
    Varjud V
    Kohtumõistja
    Varjud VI
    Rahvuslik laulupidu
    Varjud VII
    Raha
    Eile öösel
    Mälu
    Hingede tramm


    Kujundid


    Epiteet: Sellest sipelgapihaga aneemilisest naisest.
    Mida valvavad umbkeelsed masinad.
    Küllastuse tunnil, lärmakas kohvikus.
    Personifitseerimine: Kass ulub kuu poole.
    Koer kriibib ust ja näub.
    Elavate luude peale, mis alles kisendavad, küünitades välja kraavist.
    Metafoor: Mida sa tahad must, teine, kes sa mõõdad mu tahtmise jõudu, mis silma võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk.
    Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid.
    Mu mündid on nummid ja tublid , riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad.
    Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks.
    Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed.
    Vabadus on nagu kodanikukohus , nagu orjus .

    Luuletus


    Mina ja sina
    Rootsis põgenesid loomaaiast kaks hunti ,
    nad kaevasid käppadega puuri alla augu
    ja panid plehku .
    Politsei on kuulutanud hundid tagaotsitavaks,
    huntide pildid on riputatud internetti.
    Kes on näinud kahte põgenenud hunti,
    võtku kiiresti lähima konstaabliga ühendust!
    Pühapäeval, kui me autoga loomaaeda sõidame ,
    ei näegi me seal enam hunte ,
    me oleme pettunud , aga
    tagasiteel läheb meie tuju paremaks.
    Emme võtab marketist kilekotitäie süüa,
    issi võtab veel natuke bensiini,
    ja meie viskame tühja krõpsupaki aknast välja.
    Me teeme ühe peatuse metsaveerel
    ja lähme kõik omavahel tülli, sest pühapäev on nii tore
    ja ainult kord nädalas,
    mil igaüks peab saama natuke käratseda,
    natuke teiste närvidel sõita.
    Meile öeldakse - me peame tegutsema. Me peame kiiremini tegutsema!
    Aga kui me hetkeks üksi jääme seal padrikus,
    hakkab meil kõhe, sest tegelikult me ei taha tüli,
    me tahame kõike,
    mis on helge , me tahame tagasi vanu ja uusi sõpru,
    ja oma raha ja natuke vabadust.
    Ja kui hundid meile vastu tulevad, siis ütleme, et me
    pole neid näinud, eks. Teeme näo, nagu me
    ei teaks , et nad on hundid.
    Las nemad teevad näo nagu nad ei teaks,
    et meie oleme inimesed
    Et me juba oleme
    nemad.
    Luuletuse ,,Mina ja Sina” mõte on minu arvates see, et inimesed ei saa aru mis neil on ja olnud on selle ajani kuni nad need kaotavad. Sama on meie ajaga ja ka näiteks sõpradega kellega me tülli oleme läinud. Samuti, kui sa oled mingite inimeste keskel koguaeg , siis sa hakkad järjest enam nende moodi muutuma täpselt.
    Luuletuse meeleolu on alguses rõõmsam , sest see räägib ajast mis perega saab koos veeta, kuid luuletuse lõpupoole läheb meeleolu kurvaks, sest tuleb meelde aeg kui kõik oli veel hästi.
    Luuletus meeldis mulle kõige rohkem, sest see on tõsi ja nii mõtlen ka mina. Samuti mulle meeldivad luuletused kus on kaks poolt, rõõmsam ja kurvem.
    Kasutatud materjal
    Viiding, Elo 2009. Meie paremas maailmas. Tallinn: Kirjastus Tuum.
    Vikipeedia 2014. Elo Viiding. https://et.wikipedia.org/wiki/Elo_Viiding 17.11.2014
    Pilt: http://g1.nh.ee/images/pix/file69074013_tn_eefv-6m9gpk.jpg


    9
  • Vasakule Paremale
    -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #1 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #2 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #3 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #4 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #5 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #6 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #7 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #8 -Meie paremas maailmas-Elo Viiding uurimustöö #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SeidyT Õppematerjali autor
    Elo Viidingu luulekogu uurimustöö.
    Sisaldab: tiitelleht,
    sisukord,
    Elo Viidingu elu tutvustust,
    tema loomingut,
    luuletuste teemasid (kõiki),
    kujundeid (3 epiteeti, 3 persinifitseerimist, 3 metafoori, 3 võrdlust),
    ühte luuletust ja selle luuletuse sõnumit, meeleolu ja miks mulle meeldis,
    kasutatud materjal.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti kirjandus II kevad
    102
    docx

    Eesti kirjandus II kevad

    ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt).  1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei

    Eesti kirjanduse ajalugu
    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest

    Kirjandus
    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
    32
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

    KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus

    Eesti kirjanduse ajalugu II
    Kirjanduse mõisted A-Z
    174
    doc

    Kirjanduse mõisted A-Z

    jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon ­ kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad ­ luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904­1947), Bernard Kangro (1910­1994), Betti Alver (1906­1989), August Sang (1914­1969), Kersti Merilaas (1913­ 1986), Uku Masing (1909­1985), Paul Viiding (1904­1962) ja Mart Raud (1903­1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan ­ romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (1879­1957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan.

    Eesti keel
    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali.

    Kirjandus
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina ­ jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Riik andis teatri ehitamise eraettevõtetele. Teater ol tasuline, kuid mingist ajast saati hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama. Ehitis oli katuseta ja kõik etendused toimusid päeval. Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel ­ hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest

    Kirjandus
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    juustega, valge suvekleit seljas ja tikitud püksikesed jalas. Äsja-kroonitud kangelane langes ühegi pauguta. Endine lemmik Amy Lawrence kadus ta südamest ega jätnud endast isegi mälestust järele. Tom oli arvanud, et armastab teda hullupööra; ta oli pidanud oma kirge jumaldamiseks, ja ennäe! see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige. õnnelikum ja uhkem poiss maailmas ainult seitse lühikest päeva, ja nüüd, ainsa hetkega, oli Amy tema süda- 23 mest läinud nagu juhuslik võõras, kelle külaskäik on tehtud. Tom jumaldas seda uut inglit vargse pilguga, kuni nägi, et see oli teda märganud. Siis teeskles ta, nagu poleks tal aimugi tüdruku sealolekust, ja hakkas igasuguseid mõttetuid poisikeselikke tempe demonstreerima, et tüdrukus imetlust äratada. Ta jätkas seda veidrat tembutamist tükike aega, kuni

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksam
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    "On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun