“Süü on tähtedel”
John Green
Tegelased:
Peategelane: Hazel Grace Lancaster, väga hooliv ja julge tütarlaps
Tema armastus:Augustus Waters , väga kangekaelne ja sihikindel poiss
Kokkuvõte:
Kilpnäärme vähki põdev Grace oli 16-aastane tüdruk, kes oli ka väga õnnelik talle juurde
ostetud aja eest, kuigi ta ei teadnud millal see aeg otsa lõppeb.Ta ema tahtis, et ta toetusgrupis
osaleks, sest Hazel oli depressiooni langemas. Ta arvab , et toetusgrupis osalemine võib olla
tema elu kõige hullem osa, ning seda kutsuti Jeesuse südameks, mis oli Hazeli arust väga
naljakas. Kuni toetuskoosoleku saamiseni kohtub Hazel 17-aastase poisi nimega Augustus
Waters, kelle haigus põhjustas selle, et kaotas oma parema jala, mis asendati proteesiga.
Augustus on toetuskoosolekul, et toetada Isaaci, kes on kaotamas oma silmanägemist..
Augustus ja Hazel kohtuvad pärast tugirühma ja räägivad sellest, et nad ei olnud "sõna otseses
mõttes" Jeesuse südames, vaid keldris . Kui kõik tundub hästi, Augustus tõmbab sigareti ja
paneb selle oma huulte vahele. Hazel on selle pärast pettunud ja vihane , Augustus rahulikult
selgitab metafoori, milleks on: "Pane asi, mis tapab teid otse hammaste vahel, kuid sa ei anna
talle võimet sind tappa.". Hazel ja Augustus tabavad viivitamatult sidet ja nõustuvad lugema
üksteise lemmikraamatuid. Augustus annab Hazelile enda lemmikraamatu ja Hazel talle enda
oma. Kui Augustus lõpetab oma raamatu lugemise, on ta pettunud õppides, et romaan lõppeb
järsku ilma järelduseta. Nädal hiljem teatab Augustus Hazelile, et ta on rääkinud selle raamatu
autori abistajaga, mida Hazel luges ja et nad saavad selle autoriga rääkida, ning küsida miks
raamat nii lõppes. Autor oli aga nõus Hazeli ja Augustusega ainult personaalselt rääkima.
Kuid sellest rääkis ta Hazelile piknikul ning kinkis piletid Amsterdami, kus see autor elas.
Hazel oli ääretult õnnelik.
Amsterdamis tunnistab Augustus oma armastust Hazeli vastu ja seal nad ka kohtuvad autoriga
leides, et ta ei ole isegi tore inimene ning elab vaest elu. Õhtul hotelli minnes olid nad
kahekesi ja täiesti kõrvuni armunud. Augustus tunnistab, et tema vähk on tagasi tulnud. Kaks
kinnitavad oma armastust ja üksteise toetust. Pärast nende naasmist Indianapolisse tõuseb
Augusti tervis ja ta arvas , et kõik on korras. Olles oma surma hirmul, kutsub Augustus Iisaci
ja Hazelit oma enne matust enda juurde, varsti surigi Augustus. See kurvastab Hazeli südant
ja ta ei tea, mida teha endaga. Raamat lõppes sellega, et Hazel igatses väga Augustust, aga oli
Augustuse pärast õnnelik edasi ning ta jäi elama.
Raamat väga meeldis mulle, see oli väga kurb, aga samas täis rõõmu ja armastust.
Ma arvan, et raamatu autor on tahtnud öelda, et hoidkem üksteist ja armastame üksteist nii
kaua kuni see võimalik on.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ALLSA
Õppematerjali autor
,,Süü on tähtedel" John Green (1977) on auhinnatud Ameerika kirjanik, kes kirjutab peamiselt noortele mõeldud ilukirjandust. Tema raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning tema paljude auhindade hulka kuuluvad Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Allan Poe Award. John Green elab oma perega Indiana osariigis. Tegevuse aeg ja koht: Tegevus toimub tänapäeval, 21.sajandil Ameerikas, Indianas ning samuti ka Hollandis, Amsterdamis. Peategelased: Hazel Grace on 17-aastane kilpnäärmevähki põdev tütarlaps. Ta teab, et oma vähi pärast ei saa ta iial olla nagu iga teine temavanune tüdruk ja et tema iga järjekordne päev võib jääda viimaseks, kuid ometi on ta oma olukorraga leppinud, mingil veidral kombel on ta selle aktsepteerinud. Hazel armastab üle kõige lugeda. Ta ei ole enesehaletseja ning ei lase ka kellelgi teisel ennast haletseda, pigem üritab ta kõigest väest kogu oma järele jäänud elus ainult positi
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Järsku kuulsid raugad sureva mehe karjeid ja teadsid, et tegemist on kuningaga. Veel enne, kui nad jõudsid sisse tormata, astus paleest välja kuninganna, kes teatas häbitunde ja kahetsuseta, et ta on Aigisthosega kättemaksuks oma lapse tapmise eest oma mehe tapnud, ning teatas, et ta võtab nüüdsest valitsemise üle. Ka Aigisthosel oli tegelikult Agamemnoniga vimma, sest Atreus oli tema vennad tapnud ja isale söötnud, ning kui mõrtsukas oli surnud, pidi süü lunastama mõrtsuka poeg. „Odüsseias“ kohtus Odysseus allilmas Agamemnoniga ja oli tema surmaloost väga liigutatud. Kuid julmusega ei saa julmust lõpetada. Iphigeneia oli tegelikult üks kolmest lapsest: tema vend Orestes oli saadetud ustava sõbra juurde, sest Aigisthos oleks ta muidu tapnud, ning õde Elektra oli jäänud ema juurde, kus Aigisthos teda igati kiusas. Terve elu oli Elektra oodanud ja lootnud, et Orestes isa tapmise eest kätte maksaks
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid