Lingvistika - märkide liigid (0)

Lingvistika - Märkide liigid.

Mistahes märgisüsteemi märke jaotatakse sümboliteks, indeksiteks ja ikoonideks vastavalt sellele, kuidas on nendes omavahel seotud vorm ja tähendus. Siinses kursuses keskendume eelkõige loomuliku keele morfeemide märgilistele omadustele.

2.1. Sümbolid

Sümbolid on märgid, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Sellist märki nimetatakse ka motiveerimatuks ehk arbitraarseks. Põhiosa kõneldud keele morfeemidest kuulub just sellesse rühma (viipekeeles on tunduvalt rohkem motiveeritud märke kui häälikulises keeles). Me ei oska öelda, miks tähendusele 'laud' vastab just häälikukombinatsioon l-a-u-d või miks tingivat kõneviisi väljendab häälikukombinatsioon k-s. Mõnikord on küll võimalik seletada, et kust morfeem pärit on (näiteks teame, et slängisõna šoppama tüvi on laenatud inglise keelest), kuid see ei seleta seda, miks inglased just sellist häälikukombinatisooni selles tähenduses kasutavad. Sümbolilisus on inimkeele üks põhilisi omadusi, kuid lingviste on alati huvitanud ka teised märkide liigid. Kuid kuna just nende puhul on vormil ja tähendusel omavaheline seos, vaatleme neid täpsemalt.

2.2. Indeksid

Indeksid on märgid, mille tähendus põhineb järeldusel, mis tehakse teatud teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutamise olukorrale. Kui näeme suitsu metsa kohal, siis teame, et seal peab olema inimene. Suits ei meenuta meile inimest, seega pole tegemist ikooniga. Kuid ometi on meil põhjus, miks me arvame, et suits just inimest tähendab: teame, et keegi teine peale inimese lõket või korstnaga küttekollet kasutada ei oska, järelikult peab seal olema inimene.
Keeles on palju indeksikaalseid nähtusi, näiteks võime inimese hääle ja häälduse põhjal ära arvata tema päritolu, kainuse või purjusoleku, vanuse, soo jms. Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab ) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab .
Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma:
A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal);
B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme , üleeile);
C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm).

2.3. Ikoonid

Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidžiteks, diagrammideks ja metafoorideks.

2.3.1. Imidžid

Imidžid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on näiteks selline imidž. Kõneldud keeles on imidžid eelkõige deskriptiivsõnad, mis heliliselt " kirjeldavad " mõnda häält. Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin , solin, auh, kikerikii , kopp -kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade kohta ei saa siiski öelda, et nad otseselt kopeeriksid mingit häält. Kui laps viriseb siis ei pruugi ta teha virr-virr, kui miski plahvatab ei pruugi me kuuldavat häält kirjeldada kui plahvi. Ometi on nii virisema kui plahvatama ilmselt deskriptiivsõnad, sest nende häälikuline koostis on osaliselt põhjendatud tegevusega kaasneva häälega.

2.3.2. Diagrammid

Diagrammid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid. Näiteks tulpdiagrammil vastab tegelikkuses suuremale nähtusele diagrammi kõrgem tulp. Ka keeles on diagrammilisi nähtusi. Tavaliseks näiteks selle kohta tuuakse printsiip "rohkem vormi - rohkem tähendust", mille üheks väljenduseks on näiteks mitmuse vormid paljudes keeltes: kuna tegelikkuses on mitmuslikule sõnale vastavaid esemeid või isikuid rohkem kui ainsuslikule, on mitmuslikud sõnad enamasti pikemad , kuna neile liidetakse mitmuse tunnus. Nii on ka eesti keeles: ühte tüdrukut tähistab 6 häälikut (t-ü-d-r-u-k), mitut aga 8 (t-ü-d-r-u-k-u-d). Loomulikult on sellest printsiibist erandeid : on keeli, milles mitmust üldse ei ole, mõnikord aga on ka mitmuse vormi omavates keeltes ainsus ja mitmus sama pikad või mitmus isegi lühem, näiteks:
eesti keeles jõud (ainsuse nimetav) ja jõud (mitmuse nimetav)
vene keeles лампа ('lamp' ainsuses ) ja лампы ('lamp' mitmuses )
vene keeles нет лампы ('ei ole lampi') ja нет ламп ('ei ole lampe ')

2.3.3. Metafoorid

Metafooriks nimetatakse tähenduse ülekannet, mille puhul ühe valdkonna mõistet mõistetakse teise valdkonna mõiste või mõistete kaudu. Lihtne on seletada näiteks selliseid metafoore nagu siga tähenduses 'halb inimene': loomade valdkonnast võetud mõiste on üle kantud inimeste valdkonda. Kui siga tähenduses 'teatud koduloom' on märgitüübilt sümbol (pole mingit põhjust, miks s-i-g-a tähendab just sellist looma), siis siga tähenduses 'halb inimene' on selles mõttes ikoon , et halb inimene meenutab mingis mõttes (kuigi ebaõiglaselt) seda kodulooma. Näeme siiski, et keelelistes metafoorides on tihti ka palju sümbolilisust: kui me ei teaks , kuidas eesti keeles on kombeks inimesi halvustavalt nimetada, võiksime arvata, et siga tähendab hoopis paksu ja roosatavat inimest.
Inimkeel põhineb suures osas mõistemetafooridel, mille all mõeldakse suuremaid tähendusskeeme, mis avalduvad erinevates keelelistes väljendites. Näiteks leiame palju näiteid tähendusskeemi HEA/VÄÄRTUSLIK/PALJU ON ÜLEVAL, HALB/VÄÄRTUSETU/VÄHE ON ALL realiseerumisest:
kõrgaadel, kõrgemad ühiskonnakihid jms (JUHTIV POSITSIOON ON ÜLEVAL)
Riigi tööstus püsis madalseisus. (VÄIKE TOODANG ON ALL)
Meeleolu vajus nulli. (HALB TUJU ON ALL)
Teine tuntud mõistemetafoor on ELU ON TEEKOND . Ka elu on abstraktne , raskesti mõistetav mõiste. Teekond on aga inimesele kergesti tajutav nähtus, oleme kõik teel olnud, teame, et sellel on algus ja lõpp, vahepeatused jne. Allpool mõned näited, mis on leitud erinevate inimeste kirjutatud elulugudest. Nendes räägitakse kooliteest (1) ja elusuunast (2), aga ka lihtsalt teest (3), mõeldes selle all elu. Sellel teel sattutakse põllule. Ka see, et ellu saab astuda (4), on sama metafoori realisatsioon. Räägitakse ka sellest, et elu käib rada (5), ja et sellel teel võib olla kaaslasi, kes saadavad (6).
(1) Minu koolitee algas väikses maa-algkoolis
(2) See reis muutis palju minu tuleviku elusuunda. 1938. aastal sattusin tööpõllule, kus leidsin tegevust kolmekümneks aastaks.
(3) Leidsin õige tee, sest viisin oma dokumendid /.../ pedagoogilisse kooli.
(4) Läksin kantseleisse, sain kätte oma diplomi ja aidaa - astu ellu!
(5) Ei tea siin ilmas ühtegi inimest, kelle elulugu ja elutöö ning unistused oleksid sama rada käinud.
(6) Selline mälestuskild on mind saatnud läbi aastate.