50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merit maasikas
Õppematerjali autor
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal kass on selge
;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on
Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead';
keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2
Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja
kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline. On üldteada, et tema põhiteos („Üldkeeleteaduse kursus”, ilmus peale tema surma 1916. aastal), kust semioloogia oma alused ammutas, on kokku pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M
Enamik maailmas keeli on väga väiksed. SAUSSURRE'I TEOORIA Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks. Tähistatav (tähendus) Tähistaja (hääliku kuju) ! Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke). o Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid. Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk). Polüseemia on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. Mater- joogi- Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust. Jal snum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid