LÜNKTEST MESOPOTAAMIA KOHTA (0)

LÜNKTEST MESOPOTAAMIA kohta Arvestuslik töö nr.2 I osa
Õpilane ...................................................... klass .................................
Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal.
Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks
Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega
Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia
välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega
mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas.
Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon . Tema riik lagunes varsti, kuid akadi keel jäi Mesopotaamias kasutusele ainuvalitseva keelena.
Uue impeeriumi, mida nimetatakse Vana-Babüloonia riigiks, rajas 18 saj eKr Hammurapi , kes valitses Eufrati jõe keskjooksul asuvas Babüloni
Linnas. Suurima kuulsuse on see valitseja saavutanud oma seadustekoguga .
Järgmistel sajanditel püsisid Mesopotaamias 2 riiki : Assüüria ja Uus-Babüloonia kellest esialgu oli võimsam Assüüria riik.
7. saj lõpus lõi Babüloonia asüürlastest lahku ning enamus nende valdustest läks Uus-Babüloonia riigile, kelle kuulsaim valitseja Nebukadnetsar 2 on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitustegevuste ja vallutuste poolest Tema pealinnast nimega Babülon sai maailma uhkeim linn. Linnas kerkisid peajumal Marduk –le pühendatud astmiktempel , mis on tuntud kui Paabeli torn
Maailmaimeks on aga peetud pealinnas rajatud rippaedu
539.a. eKr langes põhja osa Uus-Babülooniast uue võimsa riigi Pärsia
alla.
Mesopotaamia riikide ühisjoonteks oli see, et kuningas oli neis korraga Sõjaväe ülem kohtumõistja ja seaduseandja
Tema võim oli piiramatu, mis tähendab seda, et nad olid jumalate esindajad rahva ees
Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad
Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal
Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele
Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse:
1 Vabad kodanikud
2 Sõltlased
3 Orjad
Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks
Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu.
Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga
Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses.
Mesopotaamia usk on sarnane Egiptuse usuga järgmiste tunnuste osas:
1Preestrid sõnastasid ja tegelesid usuliste tõekspidamistega
2Püüti usuga rahvast kontrollida
3jumalaid seostati planeetidega
Mesopotaamia erinevus Egiptusest usu osas seisneb aga selles, et siin ei pööratud tähelepanu elule pärast surma.
Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed, mis tähendab, et neil oli inimese välimus ja iseloomujooni
.......................................................................................................................................................
Peajumalaid oli 3 Anu , Enlil ja Ea
Jumalannadest oli oluliseim Ištar , kes kehastas armastuse ja viljakusejumalannat
Marduk muutus tähtsaks jumalaks seetõttu, et ta oli Babüloni kaitsejumal ja kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana enda alla kogu Mesopotaamia
Mesopotaamia usk oli pragmaatiline , mis tähendab seda, et ta oli suunatud jumalate austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid
Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal – ohverdamine ja tuleviku ennustamine
Koolid asusid samuti templite jures ja olid preestrite hoole all.
Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias palju kirjaoskajaid.
Mesopotaamia ilukirjanduse tähtsaim zanr oli kangelaseeposed . Kõige populaarsem kirjanduslik kangelane oli Gilgameš kellest räägib ka maailma vanim eepos .
Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned:
1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud
2 Astoloogia
Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal. Kõige tähelepanuväärsemad saavutused olid matemaatika ja astroloogia vallas.
Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehitus kunst .
Mesopotaamia arhitektuuri esimene eripära on, et tähtsamad ehitised ehitati kõrgemale savist platvormidele
Templite kõige omapärasemaks vormiks oli tsikuraat mis kujutas endast nurklikut astmeliselt tõusvat ja ülespoole ahenevat torni
Kunsti eesmärgiks oli:
1ülistada jõudu
2tekitada hirmu ja aukartust kuninga ja jumalate ees
Skulptuuri areng oli takistatud, sest kivi polnud
Seinamaali osas oli Mesopotaamia eripäraks mosaiigi kasutamine?
Mesopotaamia ajalugu on pikk ja sündmusterohke. See algas umbes 4000 a eKr, kui mesopotaamia lõuna osas tehti algust põlluharimise –ga.
Praegu kuuluvad need alad järgmiste riikide koosseisu: Süüria, Iraak , Türgi
.......................................................................................................................................................
Vasta küsimustele. Arvestuslik töö nr.2 II osa
1. Tõesta 5-e näidetega, et Mesopotaamias olid 3000.aastaks eKr välja kujunenud tsivilisatsiooni tunnused.
1 Nad kasutasid kiilkirja
2Nad harisid põlde
3 Neil oli valitseja ja seadused
4 Arendasid kultuuri (matemaatika, astrloogia, kirjandus)
5ühiskond oli varanduslikult kihistunud (kodanikud, sõltlased,orjad)
2. Miks hääbusid sumeri linnriigid ?
.Sumeri rahvas sulandus semiitidega ühte ja kadus ajaloost. Sõltumatud linnriigid hääbusid koos Sumeritega ja asemele tekkisid suurriigid.
3. Selgita Hammurapi tegevuse ajaloolist tähtsust.
Kuningas Hammurapi oli maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtestaja.
4. Selgita Nebukadnetsari tegevuse tähtsust Mesopotaamia arengule.
Pani rõhku ehituskunstile ja selle arengule.
5. Selgita näitega, miks võib mesopotaamlaste usku nimetada pragmaatiliseks.
Sest nad ei uskunud hauatagusesse ellu ja üritasid elu ajal jumalate soosingut saada neid ülistades.
6. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus kirja ja kirjanduse vallas? Põhjenda oma valikut.
Kangelaseepos Gilgameš sest eepostel on väga suur tähtsus rahvaste ajaloos
7. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus teaduse vallas? Põhjenda oma valikut.
60nd-süsteemi kasutamine sest see on käigus ka tänapäeval.
8. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus ehituskunsti vallas? Põhjenda oma valikut.
Rippaiad sest need on siis üks seitsmest maailmaimest
9. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kujutava kunsti eesmärk? Põhjenda oma valikut
Kaunistada ehitisi ja samas äratada aukartust valitseja ja jumalate ees.