Okasnahksed (0)

Okasnahksed .
(ECHINODERMATA)
Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised . Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas.
MERITÄHT (ASTEROIDEA)
Välimus.
Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad . Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega . Seda kehajätket nimetatakse kiireks . Tavaliselt on meritähel viis kiirt . Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad . Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud.
Liikumine.
Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis .
Toitumine.
Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda . Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna , suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha.
Paljunemine.
Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine . Munast areneb ujuv vastne , mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja.
MERISIILIKUD (ECHINOIDEA)
Välimus.
Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.
Liikumine.
Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid.
Toitumine.
Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest , mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega.
Paljunemine.
Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.
MERIPURAD (OPHIUROIDEA)
Välimus.
Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk. Suuri lubiplaate naha all pole.
Liikumine.
Meripurad on väheliikuvad loomad, mõni liik võib aastaid toituda samas paigas. Meripurade jalakesed on nõrgad. Nad liiguvad lihaste ja nahanäsakeste abil.
Toitumine.
Meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvatest orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevad harulised kombitsad. Nendega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. Meripuradel on hästi ruumikas sooltoru. Sellel on toitaineteimendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja liivas leiduva vähese toidu.
KOKKUVÕTE
*Okasnahksed on omapärase välimusega peata loomad.
*Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad.
*Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed.
*Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid.
*Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad.
*Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest.
*Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne.
*Okasnahksed elavad suure soolasisaldusega vees.
*Mitmed merisiilikud ja meripurad on inimestele toiduks.

Kasutatud kirjandus.

*Loomariigis
* Bioloogia põhikoolile II
* http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echinoidea.html
* http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echino.html
* http://www.miksike.ee/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-2.ht m
* http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=web&query=okasnahksed
*Google otsing
EVELIN VIKS
OOOPS1