Okasnahksed - merisiilikud, meripurad, meritähed (0)

Okasnahksed
Okasnahksed ( Echinodermata ) on vormilt väga mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti -, kera-, ketta - või südamekujulise kehaga ) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides.
Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva.
Okasnahksed jaotatakse:

• meriliiliad (Crinozoa)
  
• homalosoad (Homalozoa)
  
• meritähed (Asterozoa)
  
• meripungad (Blastoidea)
  
• merisiilikud (Echinozoa)
  

Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus.
Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.
Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism.
Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens).
Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke.
Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime.
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda.
Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel , korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa.
Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja ja ka plankton . Mõningaid meripurade liike kasutavad inimesed toiduks, näiteks jaapani trepange (Stichopus japonicus).
Lühidalt öeldes
Üldtunnused:

• elupaigaks vesi
  
• liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil
  
• lubiplaatidest toes naha all
  
• nägemiseks täppsilmad
  
• suguliselt arenevad , muna -> vastne -> täiskasvanud isend
  

Meritäht

• Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega
  
• Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad
  
• Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri
  
• Liikumiseks on jalad
  
• Meritäht on röövloom
  

Merisiilik

• Merisiilikud on poolkerakujulised
  
• Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad
  
• Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid
  
• Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja
  

Meripura

• Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed
  
• Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid
  
• Meripurad toituvad põhjasetetest
  

Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad
http://et.wikipedia.org/wiki/Okasnahksed
http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed
http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud
http://jg.tln.edu.ee/bioloogia/8/ Okasnahksed.ppt