Mereloomad (0)

Mereloomad
Merihobu
Merihobud on soojade merede lummavad asukad .
Tänu seljauimele liiguvad nad vees ringi püstiasendis. 
Eksisteerib 35 liiki merihobusid: alates pisikestest,
 2,5 cm pikkustest kuni 25 cm pikkuse. Neid võib vaadelda
 madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab 
merihobukesi  hoovuste  läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, 
milleks on  plankton . Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt 
haaramiseks  kohastunud  sabad taimede ümber.Nad elavad piki  Indoneesia rannikut 
kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. 
Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes.
Meritäht
Meritähed ehk asteroi did (Asteroidea) on okasnahksete
 hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti vi eharulist) meenutavad organismid.
meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda
Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. 
Silmi on meritähel ni  palju kui palju on tal  kiiri . 
Silmade ümber on tal lühikesed  kombitsad , millega ta oma lähimat ümbrust uurib.
  Meritäht li gub mööda merepõhja kiirete alapooltel olevate jalakestega
Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda li kuda.                                                 
Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed,
  viimased  aitavad ka toitumisel.
Nad on enamasti punast või  sinist  värvi
Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke
Delfiin
Pikkus:1-10m
Liikide arv: kuni 50 li ki
Elukoht: Enamik li ke elab soojades vetes.7 li ki elab 
Antarktikas  ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas.
Eluviis: Delfi nid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks.
Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka  ujuda  60 km/h
Toit:Toituvad parvkaladest ( kilu ,heeringas,  sardiin  jne)
Delfi nid on võimelised  sukelduma  kuni 25 m sügavusele vee põhja.
Merisiilik
Merisiilikud  (Echinoidea) on väikesed okkalised mere- elulised  loomad, kes moodustavad okasnahksete 
hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud  arvukate   okastega , mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3–
10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sel ele kinnituvad pikad  teravad  
lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi li gutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened 
pikad jalakesed. Li kumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel  asuvaid  okkaid.Merisiilikud 
asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. 
Merisiiliku  vastsed  ujuvad esialgu vabalt,  moonde  ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende 
vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisi liku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1-
aastaselt.
Meduus
Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. 
Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu, 
mis on ümbritsetud suusagaratega. 
Suusagarad  on varustatud kõrverakkudega. 
Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. 
Kummiku  servas  paiknevad meduusidel täppsilmad. 
Täppsilmad on tasakaaluelundid, mil ede abil tunneb 
loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti, 
vaid meelitab toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. 
Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat 
valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, 
kes langevad röövlooma  saagiks .                                                       
Meripura
Meripuradel aga pole okkaid erinevalt merisiilikust või meritähest.
 Kotikukujulised, tihti arvukate nahanäsadega  meripurad
 asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil pole. 
Välimuselt meenutavad nad  kurki . 
Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk, 
suuri lubiplaate naha all pole. 
Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil. 
meripurad tuhnivad mudas ja toituvad sel es leiduvast orgaanilisest ainest. 
Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad  suhu  põhjamuda ja li va.
 See meenutab veidi vihmaussi toitumist mullas. Nii nagu vihmaussil, on ka meripural hästi ruumikas sooltoru. 
Sellel on toitainete imendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja  liivas  leiduva vähese 
toidu.Meripurad on vähe liikuvad loomad, mõni võib aastaid toituda samas paigas. Hiinas,  Jaapanis , Koreas ja 
mujal valmistatakse meripuradest toitu. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. Ka mõne merisiiliku liigi mari 
on inimestele toiduks.
Kaheksajalg
Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, 
süvendites või kaljulõhedes. Ta pikkus on kuni 3 meetrit ja kaal kuni 25 kg. 
Ta li gub edasi ujudes või oma paljude kombitsate abil roomates. 
Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes 
valitseva nõrga  valgusega . Ujudes li gub kaheksajalg  tagurpidi , selg ees. 
Tema lemmiktoiduks on  krabid  ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, 
mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja li kuvad ning 
varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi 
kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka 
kuuluvad  nendest  toituvad mureenid, meriangerjad, delfi nid ja  haid . 
Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve.
Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. 
Mõrtsukhai
Selts: hailaadsed
Sugukond : heeringhailased
Pikkus: tavaliselt 3-6 meetrit, kuid see võib  ulatuda  isegi kuni 12 meetrini
Kaal: enamasti 1200 kg
Harjumuspärane eluviis: Eraklik. Ta peab olema pidevas liikumises.
Toitumine: peamiselt erinevad  mereimetajad  ja kalad
Eluea  pikkus: umbes 30-40 aastat
Esinemine: mõrtsukhai esineb kõikides meredes ja ookeanides, ent kõige 
paremini tunneb ta end soojades vetes
Enamuse ajast veedab ta erakuna. Ta peab kogu aeg  ujuma , et saada piisavalt hapnikku. Mõrtsukhai on üks maailma kõige hirmuäratavamatest loomadest.
Mõrtsukhai sööb kõiki mereelukaid. Ta toitub peamiselt imetajatest, kuid ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhjas elavatest ahvenalistest, lõpetades ookeanides  elavate  
mõõkkaladega.Mõrtsukhaid on haid, kes ründavad kõige sagedamini inimesi.Hai on äratuntav kõrge kolmnurkse seljauime ning sirbikujulise sabauime järgi.
HUVITAVAT:
Mõrtsukhai lõualihased on nii tugevad, et nende  hammustuse  jõud on mitu tonni ruutsentimeetri kohta.
Mõrtsukhai peab hapniku saamiseks ujuma kogu aeg keskmise kiirusega 3,5 kilomeetrit tunnis Kui haid hoitakse kohapeal või veetakse mõne minuti tagurpidi, siis loom hukub
Mõrtsukhaid kutsutakse „valgeks surmaks“
Merikurat
Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähedal Murmani 
rannikuvetes  ning kohati ka Mustas meres, elab 
merikurat. Kuradi nime kannab ta oma inetu 
välimuse tõttu. Veidralt hüpates liigub see kala mööda 
põhja, tõugates end rinnauimede 
abil edasi. Ta tohutu suure pea küljes kasvab kolm pikka 
kombitsataolist jätket. Esimene neist meenutab õnge, mille otsas on sööt. 
Vaatamata oma metsikule välimusele on merikurat väike kala, maksimaalne 
pikkus on umbes 12 cm. Värvus on pruun, tumehall või must.
Kasutatud allikad
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mortsukhai_liina.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad
http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud
http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed

Document Outline

• Slide 1
• Merihobu
• Meritäht
• Delfiin
• Merisiilik
• Meduus
• Meripura
• Kaheksajalg
• Mõrtsukhai
• Merikurat
• Slide 11
• Kasutatud allikad