TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult pii
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 MIS ON PROBIOOTIKUMID?............................................................................................ 1 MIS ON PERBIOOTIKUMID?.............................................................................................1 PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.................2 PIIMHAPPEBAKTER ME3..................................................................................................3 PROBIOOTLISED PIIMATOOTED MEIE POELETTIDEL...............................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................
aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse üksnes rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga tootega Leiburi Saib. 2.2 Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”: 2014. aasta konkursil tervisetoodete kategoorias märgiti ära Leiburi Triinu rukkileib ja Päikeseleib D+. 2013. aasta Eesti Parim Pagaritoode Leiburi Röst Mitmevilja. Kuldmärgi Eesti Parim Toit Tervisele 2013 võitis Leiburi Kaerasüda, mis sisaldab kolesterooli alandavat beetaglükaani. 2012. aasta Eesti Parim Pagaritoode oli Leiburi täisterarukkijahuga rukkileib Leibö. 9 2011. aasta konkursil “Eesti parim toiduaine” valiti Leiburi Saib nii Eesti Parimaks Pagaritooteks kui Eesti Parimaks Toiduaineks. Konkursil leidis äramärkimist ka Leiburi Ruks. 2009
Mis maitseid tarbijatele, spetsialistid, kellel töötatud mitmeid uusi sorte fondant maiustusi ja superpehme karamell. Suur nõudlus ostjate hulgas uut tüüpi sokolaad "Alenka" lisanditega kujul pähklid ja rosinad ja sokolaad "Alenka" palju piima pluss kaltsiumi. " Turu toodete edendamine kaubamärgi all "Alenka" toetas riiklik reklaamikampaania. 2.4 Abasko "" - ettevõte, mis toodab teravilja, putru ja hõõrutud kiire ja kiire toit kaubamärkide all "", "kiire", samuti rikastatud teraviljad lastele alates 3 aastat nime all "Mine Big." Kõik tooted on valmistatud meie oma tehnoloogia ja osaliselt, välja arvatud täitmine omal eksklusiivne seadmed. Ettevõte on tegutsenud seitse aastat, mille jooksul ta suutis saavutada läbimurret Vene turul ja saada oma väljateenitud koha liidrite hulgas kodumaise toidutööstuse spetsialiseerunud kiirtoit
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb? Max väljahingatud õhu maht pärast max sissehingamist (koosneb: hingamismaht, IRV ja ERV) 6. Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) – õhk, mis jääb kopsudesse peale tavalist hingamist (koosneb: ERV ja RV). Mida väiksem, seda efektiivsem hingamisprotsess. Alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused VT – VD / ERV + RV = Kui kehalise töö ajal hakkab pistma vms. tuleb väljahingamist rõhutada, sest see aitab alveolaarõhu uuendamist. 7.Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Partsiaalrõhk e
saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo. Arengumaades moodustavad teraviljad, tavaliselt riisi, nisu, hirsi või maisina, enamuse paljude inimeste igapäevasest toidust. Arenenud maades on teraviljade tarbimine mõõdukas ja muutlik, aga ikkagi oluline
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19
Kõik kommentaarid