Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur ja väike algustäht (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Kohad ja ehitised- Kadaka Selver , Hop-galerii, Tõnismägi
  • Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur
  • Rigid ja osariigid - Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania
  • Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu
  • Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda,
  • Ümberütlevad nimed- Kroonlinn,
  • Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress
  • Kaubad - šašlõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei
  • Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased
  • Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John

Suur ja väike algustäht #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Julli Semp. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT ISIKU- JA OLENDINIMED Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.  isikud: Juhan, Charles Darwin, Johannes Paulus II; Suur Tõll  isikutüübi nimetused: Andresed ja Pearud. Kus on meie tulevased Jobsid ja Gates’id? Poisid tundsid end saarel Robinsonidena.  isikute ümberütleva nimetustes on suurtähelised üksnes nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula);  isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga: Pläralära-Leenu, Julk-Jüri, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Sauna-Madis.

Kategoriseerimata
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2

Eesti keel
thumbnail
18
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer;

Eesti keele väljendusõpetus
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Sic! ­ (tõesti) nii Ceteris paribus ­ kui muud tingimused on võrdsed A la ­ samamoodi kui Vice versa ­ vastupidi Exclusive ­ välja arvatud De facto ­ tegelikult Pro et contra ­ poolt ja vastu Inclusive ­ kaasa arvatud Laused: Heureka välja mõtlesin! Tellisin koju pizza ostsin poest coca-cola ja vaatasin cool'i filmi mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad ­ kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed ­ kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad ­ kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4

Eesti keel
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik ­ see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid.

Eesti keel
thumbnail
35
docx

Suur-väike algustäht

Kui kirjas pöördute ühe isiku poole, keda teietate, kirjutage Teie suure algustähega. Sõna märtsipommitamine on väiketähega. Õige on kirjutada Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, vrd tekstis üksikuna seisvad ühendus, liit. Arengumaade kohta kasutatakse väljendit Kolmas Maailm (suurte algustähtedega). Õige on Padise vallamaja (teine sõna algab väikese tähega). Õige on püha Patricku päev (mitte ,,Püha Patricku päev"). Õige on kirjutada suur reede. Õige on kirjutada suure algustähega: Rootsi aeg. Tallinnas asub hoonerühm Kolm Õde. Õige on kirjutada Kreeka salat. Kirjutada Venemaa eestlane. Sõna veinipokaal on kokku, vrd valge veini pokaal (valge veini jaoks) ja punase veini pokaal (punase veini jaoks). Jaapan on tõusva päikese maa. Kohtade ümberütlevad nimetused on üldjuhul väikese algustähega. Aafrika on Must Mander (mõlemad sõnad suure algustähega).

Eesti keel
thumbnail
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Lõppsilbi sulghäälik Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati. Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Märkused Näited LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, Kolme Pärna tänav, tänav, mägi, linn, väljak jne) Pühavaimu kirik v.a liigisõna (muuseum, Musta Kassi kämping, Hea 2) Asutused, ettevõtted tehas jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert

Eesti keel
thumbnail
68
docx

Algustähe ortograafia

Kui kirjas pöördute ühe isiku poole, keda teietate, kirjutage Teie suure algustähega. Sõna märtsipommitamine on väiketähega. Õige on kirjutada Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, vrd tekstis üksikuna seisvad ühendus, liit. Arengumaade kohta kasutatakse väljendit Kolmas Maailm (suurte algustähtedega). Kirjutage Padise vallamaja (teine sõna algab väikese tähega). Õige on püha Patricku päev , aga valentinipäev, kadripäev, mardipäev Õige on kirjutada suur reede, vaikne laupäev. Õige on kirjutada suure algustähega: Rootsi aeg. Tallinnas asub hoonerühm Kolm Õde. Õige on kirjutada Kreeka salat. Kirjutage Venemaa eestlane. Jaapan on tõusva päikese maa. Kohtade ümberütlevad nimetused on üldjuhul väikese algustähega. ERANDID: Aafrika on Must Mander, Austraalia on Roheline Mander (mõlemad sõnad suure algustähega). Õige on kirjutada Eesti kodakondsus. Õige on kirjutada Beneluxi maad.

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun