Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi
Kalev Mark Kostabi President Bill Clintoni, rockstaar David Bowie, korvpallur David Robinsoni, näitleja Brooke Shields'i lemmikkunstnik Kalev Mark Kostabi on USAs elav Eesti päritolu rahvusvaheliselt tuntud maalikunstnik. Kunstniku professionaalsusest annavad tunnistust hotellitoas rippuvad Kostabi originaalmaalid. Jonathan Edwards Jonathan Edwards on maailmarekordiomanik meeste kolmikhüppes, kes ületas esimese sportlasena maailmas määrustepärastes tingimustes üle 18 meetrise hüppe. Eestis osales Edwards 1997. aastal toimunud kergejõustikuvõistlustel. Toa seinal ripub sportlase autogrammiga foto. Joey Dunlop William Joseph Dunlop (19522000) oli viiekordne motospordi maailmameister, kes alustas võistlemist 1969. aastal. Tema karjäär oli pikk ja edukas ning ta pälvis superbike'ide maailmameistrivõistlustele teed rajanud TT F1 sarjas viis esikohta. Joey Dunlop hukkus Tallinnas toimunud Kalevi suursõidul 2000. aastal. PERETUBA Avarad toad loovad tõelise kodutunde
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...................
märtsi 1664 supliigi lisast Eestimaa rüütelkonna arhiivi matriklikomisjoni toimikutesse kogutud genealoogiliste materjalide seas on väljakirjutus kohtudokumendist, kus Wilhelm Bock oma ema Elisabeth Klodti nimel kinnitab, et tema isa Heinrich Bock on müünud talupoeg Reinu koos viimasele kuuluvaga 100 riigitaalri eest Claus Brackelile. Talupoegade pärisorjusliku sõltuvuse üks vorm oli talupoegade müümine maast lahus. Seda esines Eestis nii orduajal kui ka Rootsi ja Vene ajal, aga see ei kujunenud massiliseks. Talupoegi ostetimüüdi nii teoorise tööjõu kui ka oskustööliste saamiseks mõisasse. See aadlipoliitikute arvates ,,loomupärane nähtus, mis käib kokku mõisnike puutumatu omandiõigusega talurahva üle ning on kooskõlas ühiskonna huvidega" leidis teravat kriitikat valgustajate poolt: ,,Ei saa mõelda, et see pärisorjus oleks üheski kultuurriigis karmim ja seotud suurema
jaoks liiga raske. Väike Ghert Ludwig oli sel ajal alles 3-aastane. Siiski jääb teoreetiline võimalus, et Siiski jääb teoreetiline võimalus, et lisatalastik ehitati 1901. aasta järel lossi ehitamisajast üle jäänud puidust. Selle versiooni kasuks võib kõnelda tõik, et lisatalastiku talad on järgatud saega, samas olevad põhitalad aga kirvega sellest tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus
võtmes. Kõige vanemad näited ehk muinasajast: 6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr)
....................................12 Kokkuvõte............................................................................................................. 17 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Sissejuhatus Valgamaa on omanäoline ning huvitavaks turismisihtkohaks, kust võib leida igaüks endale midagi, olgu selleks kaunis loodus, ekstreemsport või hoopiski ajalooline vaatamisväärsus. Valgamaa asub Lõuna- Eestis. Maakonnakeskuseks on Valga linn. Siin on 3 valda: Otepää, Tõrva ja Valga vald. Elanikke on ca 30 000. Siin asub kokku 69 mõisa ja lossi, millest tuntumad on Sangaste ja Taagepera loss. Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on Otepää linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini talvepealinna nimetust. Enimkülastatud sündmused maakonnas on Rally Estonia ja rahvusvaheline Valga
1896.aastal valmis uus vallamaja hoone, seoses valdade liitmisega. 1938.aasta andmetel oli Käina vallas 4029 elanikku, täna on vallas 2200 elanikku. Asustus on koondunud Käina ja Kassari ümbrusesse. Käinas on olemasvallamaja, kultuurikeskus, lasteaed, gümnaasium, ujula, raamatukogu, perearstikeskus, kauplused, tankla. Turismi seisukohalt on Käina vallas olulisemad Kassari ja Orjaku sadam. Toimub poepeatus, paus pool tundi. Edasi külastame Kassari saart. Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindalaks on 19,3 km2. Hiiumaad eraldab Kassarist Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Kassari rannajoone pikkuseks on ~56 km ning see on väga vähe liigestunud: kirdes on Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, läänes Orjaku, lõunas Piibunina edelas Orjaku säär, mis tipneb ligi 3 kilomeetri pikkuse rannakadastikuga ja kiviklibuse maasääre Sääretirbiga. Taimkattes esineb valdavalt kadastikke, pärisaru- ja rannaniite.Esimest korda on
Kõik kommentaarid