E-E z2 1:1 G-G 164 100 60 G 154,62 1,5 H ...
näitajad. On vaja teha selgeks ladu läbiva kauba koosseis ja hoiustamise ning käsitsemise viisid. Riiulitel ja tugialustel ladustatavad kaubad on võimalik jaotada järgmiselt: · alusekaubad · tükikaubad (kastid, karbid jne.) · kangkaubad (torud, latid, vardad jne.) · plaatkaubad (erinevatest materjalidest ehitusplaadid jne.) · nõukaubad (vedelikud vaatides ja kanistrites) · rullkaubad (kaabel, lehtmetall jne.). 5. Tööalad: · vastuvõtuala, · konsolideerimise ja sisestamisala, · ühitamisala, · pakkimisala, · loovutusala, · klienditeenindus, · lisateenuste tootmiseks vajalikud alad, · kontoriruumid 6. Hoiukohtade süsteemid · ühe kliendi kaubad hoiustatakse laos kindlas piirkonnas · sarnased või ühe rühma tooted hoiustatakse ühes piirkonnas · ühesugust erikäsitsemist (tõstuki lisaseadme kasutamine jne) nõudvad tooted
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele
Nüüd saab tikksaagi hõlpsasti käega juhtida. Puhta lõike ja optimaalse lõikamiskiiruse jaoks tuleb pendelliikumise reziim ja edasiliikumise kiirus valida vastavalt materjalile (nt metalli lõikamisel peab pendelliikumise reziimiks olema 0 ning saagi tuleb aeglaselt edasi lükata). Hea nähtavuse tagamiseks hoiab sisseehitatud puhur lõikejoone saepurust vabana. Metalli lõikamisel tilgutage lõikejoonele pisut õli. Lehtmetall tuleb kinnitada sobivale kõvale alusele (puitlaastplaadile või vineertahvlile). Sellega välditakse lehtmetalli edasi- tagasi võnkumist 6 Lööktrell Kasutamine Kirjeldatav trell on universaalne tööriist, mida võib kasutada kivide löökpuurimisel, kruvide keeramiseks puitu, metalli ja plastikusse ning keermestamiseks. Kui tööriista kasutatakse
Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 7 Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Vali üks: a. kuuskant sordimetall b. õmbluseta torud c. külmdeformeeritud lehtmetall d. keerulised kujuprofiilid Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas b. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas c. töötlemine konstantsel temperatuuril d. ekstraplastsete sulamite töötlemine Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides. · Töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peeaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. · On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes · Tekstiilmaterjalides kasutatakse klaaskiude tulekindluse tõttu ühiskondlike hoonete
Select one: a. kalestumise vältimine b. metallile suure plastsuse tagamine c. tsonaalse likvatsiooni kõrvaldamine d. kuumutatud metalli töötlemine Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Select one: a. kuuskant sordimetall b. keerulised kujuprofiilid c. õmbluseta torud d. külmdeformeeritud lehtmetall Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Select one: a. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel d. sepistamine sepistusvasaral Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek Select one:
16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall 23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine. 24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin. 25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel. 27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu. 28) Tooriku tünnikujulisust jämendamisel võib vähendada või vältida: tööriistdae kokkupuutuvate pindade
ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki. Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk-
Vähenenud suurusega mudelite tootmine suurenes 1976. aastal oluliselt ja Impala oli taas USA müügiedetabelite tipus. 1977. aastal ümberkujundatud Impala/Caprice nimetati ajakirja Moto Trend poolt aasta autoks. Uus kere oli pikem ja kitsam kui 1976. aasta mudelil. Hardtopide tootmine lõpetati, kuna liikusid kuulujutud uutest turvaregulatsioonidest. 1977.-1979. aasta kupeede tagaklaas sarnanes 1987. aasta Chevrolet Monte Carlo Aerocoupega. 1980. aastal võeti kautusele lehtmetall, kuigi kerestiil jäi samaks. Mootorite kättesaadavust vähendati 1977. aastal. Vanal V6 mootoril oli nüüd ainult 82kW. Valida oli 4 400cm3 ja 5 000cm3 V8 mootorite vahel. Mõne aasta mudelitel oli valikus ka suurema kubatuuriga ja Oldsmobile V8 diiselmootor. Impala müüs 1980. aastate alguses hästi. Impala muudeti Chevrolet täissuuruses baasmudeliks ja seda kasutati taksode ja politseiautodena, kuid selle tootmine lõpetati 1985
nende jooniste järgi, ilma, et töötaja peaks midagi tegema (H. Kukk). Joonis 1. Gaasi- ja plasmalõikuspink Peale lõikust, kui on vajalik metalli painutada, siis kasutatakse selleks painutuspinki (joonis 2). Selle abil saab metallitükk endale sobiva kuju. Masin on küllaltki võimas ja suudab painutada jõuga kuni 300t. Võimalik on painutada sellega isegi 3600/3200 mm lehtmetall (H. Kukk). Joonis 2. Painutuspink 10 Lintsaag (joonis 3) on mõeldud ümara täisraua saagimiseks, sellega saab kuni 220mm läbimõõduga detaile saagida. Masinal on jahutusvedelikusüsteem, mis võimaldab teha tööd kiiremini jahutades tegevuse protsessi (H. Kukk). Joonis 3. Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid.
4. Valtsmetall, selle liigitus Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina: 1) Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks 2) Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju järgi: a)lihtprofiil (ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm 4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 5) Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid 6) Ristlõike mõõtmete järgi liigitakse: jämesordime (rl.m-ga 80..200 mm), kesksordime (30…80 mm),
2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid Ristlõike mõõtmete järgi liigitatakse: jämesordimetall ristlõikemõõtmetega 80-200mm; kesksordimetall 30-80mm; peensordimetall 20-30 mm; valtstraat läbimõõduga 5-9mm. 1. Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi a) Paks leht (plaat), paksus 4-160mm (kuumvaltsitud); b) Õhuke leht (plekk) paksus 0,2-3,9mm (kuum- või külmvaltsitud); c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid,
siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse tera- (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus seid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmba- 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). mine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõike- kuumvaltsplekki
annaabi.ee 
