Markeeritakse liigi ja tõmbetugevuse järgi. GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga X – kõrglegeeritud Abrasiivkulumiskindlate malmidel GJN (N-puudub grafiit). Liigitähise järel Vickersi kõvadus. Mittelegeerteraste tähistus kasutuse järgi (kasutatakse, kui tootmisel ei kasutata termotöötlust) Terasegrupid ja peasümbolid: Teraskonstruktsiooniterased – S Masinakonstruktsiooniterased – E Survemahutite terased – P
tähistega nende sisalduse kahanemise järjekorras, kõigi elementide tähiste järel samas järjekorras iga elemendi sisaldus keskmiselt protsentides, näiteks: L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%. S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%. Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on
annaabi.ee 
