1) Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel 2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja ...
Kontrollküsimused Laboritöö nr 3 1. Mis on kalestumine? Metalli plastsel deformeerimisel on deformatsiooniastme 1 saavutamiseks vajalik pinge 1, peale jõu eemaldamist on teistkordsel koormamisel sama deformatsiooniastme saavutamiseks vaja suuremat pinget 2. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver? Puhas metall Eutektsulam 5. Mis on tardlahus?
Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui
eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad
seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. 13.Mis on kalestumine? Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel. 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu
Cu-sulamid, malm. 17. Survetöötlemine Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Külmsurvetöötluseks nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Terastel on see temperatuur 500…600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud. 13 Kuumsurvetöödeldakse temperatuuridel, mis on üle metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Kuna rekristalliseerumisega kaasneb metalli plastsete omaduste taastumine, siis kuumsurvetöötlemisel deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul on
2. mudelplaadi katmine, 3. Raua rikastumine süsinikuga (400- 1000) 3. kooriku saamine, kaudne redutseerimine 4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300...350 °C, 4. Malmi moodustamine (3,7- 4%) 5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 5. Räbu moodustamine 6. vormide koostamine, 3) Kalestumine ja rekristalliseerumine 7. valu, 1. Kalestumine- plastne deformatsioon, millega 8. vormist eemaldamine. kaasneb struktuuri ja omadaste muutumine. 4) Kokillvalu Mida surem plastne deformatsioon, seda Kokillvalu on valumeetod valandi tootmiseks tugevamaks metall muutub. korduvkasutusega valuvormis. 2
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist.
Tõmbamine võimaldab kokku hoida nii materjali kui ka töömahtu. Tõmbamiseks nimetatakse metalltooriku etteantud profiiliga avast läbitõmbamist. Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm
temperatuuril) saadud aine. 18. Mis on sulami mehaaniline segu? eutektikum, eutektoid 19. Mis on tardlahus? Faas kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse. 20. Mis on keemiline ühend? Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 21. Mis on kalestumine? Muutused sisemises kristallvõres ja selle struktuuris.
ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv. Homogeniseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada dendriitset likvatsiooni(metalli kristallide koostise ebaühtlust). Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. Rekristalliseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada kalestumine ja peenendada tera. Lõõmutatakse temperatuuril 350...500 °C kestusega 0,5...2 h. Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui lõõmutada temperatuuril 350...450 °C kestusega 1...2 h Joonis 1.2 Al-Cu faasidiagrammi Al-sulami struktuuriskeemid Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja
liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõuti sõja ja isevalitsuse lõpetamist ning toitu, sest oli nälg. Veebruarirevolutsiooni vallandas 23.veebr (8märts uue kalendri järgi) näljaste naiste mäss. Nõutu Leiba
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase lõõmutamisega ning saada aru lõõmutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ...
14. Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir, elastsuspiir, tugevuspiir. Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta. Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone. Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele. 15. Tõmbekatse, kalestumine. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Kalestumine-materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähendamine korduval voolavuspinget ületaval koormamaisel.Materjal muutub hapramaks. 16. Varutegur, lubatav pinge, piirpinge, arvutuslik pinge.
sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral. Faaside koguste määramiseks kasutatakse kangi ehk lõikude reeglit : faaside kaalulised kogused sulamis antud temperatuuril on pöördvõrdelised antud punkti läbiva horisontaali lõikudega. Külmalt plastne deformeerimine kutsub esile struktuurimuutuse ehk kalestumise. Kalestumine on seda ulatuslikum, mida suurem on deformatsiooniaste. Ebapüsiv kalestunud struktuur hakkab kuumutamisel muutuma püsivamaks. Kui metalli deformatsiooniaste ületab kriitilise piiri, siis edasisel kuumutamisel toimub rekristalliseerumine.
sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine? Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste 19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel? Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne. 21. Millist konstruktsiooni põhimõtet saab kasutada selleks, et suurendada surveanumi (kahuritoru, hüdropressi silinder) seina tugevust, jättes samaks selle materjal ja seina paksust?
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine – survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on 750...800°C . Kaasneb ME plastsete maduste
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2
Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle Klaaskiudsarrusega polümeerid materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine. Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge)
. σS = F/A <= [σ]S A on keha ristlõike pindala 28. Hooke'i seadus. Hooke’i seadus – pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooniga: σ = E*ε, kus E on normaalelastsusmoodul ning ε on suhteline joondeformatsioon ehk keha pikkuse muutdu ja keha algpikkuse suhe. Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 29. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv mehaaniliste omaduste muutumine. σ U Väikeste pingete (C-P) korral on S suhe pinge ja deformatsiooni vahel P sirgjooneline
Zn lahustub vases. Tuntuim 30% Zn sisaldusega nn. hülsimessing. Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist. Enimkasutatavad messingi 60/40 Cu / Zn e. mustmetall. Mn sisaldusega kõrgtugevad messingid Pronks Cu-Sn: Tinapronksides reeglina alla 20 % Sn, survetöödeldavates alla 7%. Kiire kalestumine. Vedrude, müntide ja ornamentide valmistamine. Kasutatakse laagrimetallina. Suurepärane korrosioonikindlus. Pronks Cu-Al: Pleki, kondensaatorite ja soojusvahetite torustike valmistamiseks. Al sisaldusega ca10% kasutatakse Cu-Ni sulamid: Ni on vases piiramatult lahustuv. Korrosioonikindlus ja head elektrilised omadused. 40-50% Ni sisalduse juures joonpaisumine olematu kuni 500°C. Korrosioonikindlus sulamite sisaldusega ca 30% Ni. Cu Ni 25 on tuntud mündimetallina Legeerterased
Lõiketera võib nii hõõrdumise kui ka laastult saadava soojuse tõttu üle kuu- meneda ja lõikeomadused kaotada. LÕIKAMISEGA KAASNEVAD FÜÜSIKALISED NÄHTUSED Lõikamisega kaasneb mitmeid seaduspäraseid nähtusi, mille tundmine võimaldab põhjendatult valida lõikerežiimi, tera geomeetrilist kuju ning jahutusvedelikku. Kalestumine. Töödeldud pinna kõvadus on tooriku omast alati suurem. Seda põhjustab kalestumine (struktuuri muutumine), nähtus, mis ilmneb töödeldava metalli pinnakihis laastu lõikamisega kaasneva deformatsiooni toimel. Kalestunud kihi sügavus võib olla 1...2 mm. Kalestuse aste (kõva- duse suurenemise määr) ja kalestunud kihi paksus sõltuvad töödeldava materjali mehaanilistest omadustest (haprad metallid kalestuvad sitketest vähem), tera geomeetrilisest kujust (väiksem esinurk kutsub esile suurema kalestuse), lõikerežiimist, õlitamisest ja teistest teguritest
Voolamine F2 Kaela teke A A' l2 Lineaarne osa Kalestumine Katkemine F1 < F2 < F3 l3 F3 l1 < l 2 < l 3 Al-sulamid Kummi Vask Malm
[11] Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. [11] Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv. [11] Homogeniseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada dendriitset likvatsiooni(metalli kristallide koostise ebaühtlust). Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. [11] Rekristalliseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada kalestumine ja peenendada tera. Lõõmutatakse temperatuuril 350...500 °C kestusega 0,5...2 h. [11] Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui lõõmutada temperatuuril 350...450 °C kestusega 1...2 h. [11] 1.6.3. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad sulamid jagunevad [11]: sulamid, mida termotöötlusega ei tugevda: Al-Mn ja Al-Mg 10
..20mm. Varustatud jahutusvedeliku kanalitega. Puuri südamik sitke, pinnakiht kõva ja kulumiskindel. o Joodetud kõvasulamist plaatidega puurid Lõikeprotsessi iseärasused o Nõrga konstruktsiooniga, võib tulla vibratsioon. Mõjuv suur väändemoment. Töötlemisel peab puur taluma suurt soojuskoormust. HSS lõikekiirus on terakasvaja tsoonis –kulumine. Erinevad lõikekiirused pikki lõikeserva –pinna kalestumine. Suuremate puuride töötingimused on paremad. Avade töötlemine koostavate puuridega o Instrumendi keha valmistatakse kõrgekvaliteedilisest ja termiliselt töödeldud terasest. Keha oluliselt suurema tugevusega. Jahutuskanalite olemasolu. Lõikeosa kujundatakse erikujuliste ühekordse kasutusega terikute abil. Kuna terikule on lisatud laastu murdumus geomeetria on laastu eemaldamine efektiivne. Keskmine
Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. - metallide kalestumine. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine (work hardening, cold hardening, strain hardening). Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus, voolavuspiir ja kõvadus, väheneb plastsus seda enam, mida suurem on deformatsiooniaste. Põhjuseks on plastse deformatsiooni tulemusena defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallivõres, mis tõstabki vastupanu edasisele deformeerimisele. 2
mis tagab hea lõiketöödeldavuse. Kuumutatakse 2…4h kestel, T=740-800˚C ja siis järgneb aeglane jahutamine ~ 20˚C/h T-ni 600˚C, edasi õhus. Madallõõmutus - kui terase algstruktuur on sobiv aga soovitakse vähendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. Üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine pärast külmsurvetöötlust. KuumutusT=650-700˚C, mis tagab esialgse struktuuri taastumise, jahtus aeglane. Normaliseerimine - täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad Eesmärk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase kuumutamises, et tagada
8. Mis on koonduv jõusüsteem? jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. mõnevõrra kõvadus. 9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste esimese jõuvektori alguspunkti, s.t. resultantjõu suurus peab võrduma nulliga. muutumist (meh. tugevus kasvab). Resultandi võrdumine nulliga on vajalik ja piisav koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus. 10. Jõusüsteemi resultant.
Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve- pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,60%C) konstruktsiooniteras. Vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekonstruktsioonile tundlikumad 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. Tugevus kasvab). A-pindala F1 < F2 < F3 l1 < l2 < l3 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja
Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse külmdeformeeritud teraste struktuuri ja plastsuse taastamiseks. Teatavasti metalli plastsel deformeerisel alla rekristalliseerimise temperatuuri (mis on terase korral 600 650 0C) see kalestub, mille tulemusena kasvavad tugevuse ja kõvaduse näitajad plastsus aga langeb. Metalli terad saavad piklikku kuju, sellist struktuuri nimetatakse tekstuuriks. Juhul, kui metalli kalestumine ei takista selle kasutamist (armatuuriteras betoonis), või on isegi soovitav (traat terastrossides), lõõmutust ei tehta. Kui aga madal plastsus hakkab takistama metalli edasist deformeerimist, siis on vaja teha metalli rekristalliseerimist. Tavaline rekristalliseerimise temperatuur on 650 7000C. Selle temperatuuri seisustamisel ja aeglase jahutuse tulemusena deformeeritud terade asemele tekivad uued polüeedrilise kujuga terad, taastub metalli plastsus, vähenevad tugevus ja kõvadus.
53 2.3. Survetöötlus stantsimine (lehtvormimisprotsess). 2.3.1. Liigitus 2.3.2. Metallide survetöödeldavus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avalda- ja järelikult ka omaduste oluline muutumine vad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemis- kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugev- temperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. nemises mida suurem on plastne deformeeru- Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus mine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste muutub. On olemas kalestumisele vastupidine puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli süsinikusisaldus
faasipiiri (joon PSK), järgnev jahutus aeglane. Madaltemperatuurilist lõõmutust ehk madallõõmutust kasutatakse siis, kui terases on vaja üksnes sisepingeid vähendada ja puudub vajadus muuta terase struktuuri st kui terase algstruktuur on sobiv. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 500-650 C o , kestus 1tund 25mm detaili paksuse kohta. Jahutus peab olema aeglane. a) Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 650-700 o C . 7 TERASE KARASTUS Karastuse eesmärgiks on ebastabiilse martensiitstruktuuri saamine. Tavakarastus seisneb: 1) Terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teket; 2) Seisutamises, et tagada kogu detaili ulatuses ühtlast struktuuri; 3) Jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstruktuuri tekke. Kuumutustemperatuur valitakse (joon
nihkunud! -plastne staadium (Märkus: sümmeetrilistel ristlõigetel nulljoon ei nihku) TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 10/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut d-d) Eemaldades koormuse, jäävad plastse liidendi tekkimisest jäävdeformatsioonid ja pinged e-e) Koormates tala kuni kandevõime ammendumiseni kasvavad pinged äärmistes kiududes tõmbetugevuseni - toimub terase kalestumine. Mpl Wpl Mpl ja Mel suhtarvud teatud ristlõigete puhul (NB! Alati Mpl>Mel): = = M el Wel TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 11/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut
Tõmbepinge Tõmbepinge Rm Rm ReH Rp0,2 ReL -1pr Pikenemine Pikenemine a) b) 0,2 % Kalestumine Kaela teke Voolamine Lineaarne osa Sele 2.3. Tõmbediagrammid: a) plastne materjal, b) habras materjal. 11 Hookei seadus pikkel (tõmbel ja survel) E , kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali elastset deformeeritavust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
