ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust. 2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik - kuumutamise kestus - kuumutava keskkonna keemiline mõju töödeldava materjali pinnale - karastuskeskkonna valik - materjali karastatavus ja läbikarastuvus - karastusviisid - terase töötlemine külmaga - temperatuuri mõõtmine - sisepinged ja defektid - malmi termotöötlus Temperatuuri valik Süsinikteraste karastustemperatuur määratakse Fe- Fe 3C faasidiagrammi järgi, alaeutektoidsed terased kuumutatakse 30- 50 0C kõrgem temperatuurist Ac 3 - täiskarastus, üleeutektoidsed 30 50 0C kõrgem temperatuurist A1 - poolkarastus. Alaeutektoidsete
..0,8% C) teraste karastustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 ehk tehakse täiskarastus, suurema süsinikusisaldusega (> 0,8%) terastel 30...50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et tõsta detaili pinnakihi kõvadust, mis annab suure kulumiskindluse; samal
13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14% 3. Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si 4. Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3% 5. Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga 6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist
A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C
A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response Feedback A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga Student Response Feedback C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku
A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev
karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C
A-->727(F+T)P 6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727, T´´-
tekketemp.727-1147: üleeutektoidterased 0,8
A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C
ristlõike karastamist c. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu d. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 Küsimus 12 (2 points) Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Detaili ristlõikest b. Jahutuskeskkonnast c. Terase keemilisest koostisest d. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 Küsimus 13 (2 points) Mis on tsementiitimine? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
Volfram- on tööriistaterastes (kiirlõiketerastes) üks enamkasutatavaid legeerivaid elemente. Moodustab kõvu ja püsivaid karbiide. 30...40% volframit sisaldava Fe-W-sulami kõvadus enam kui 500 HB. Kõvadus säilib kuni temperatuurini 700 kraadi Celsiust (C). Molübdeen- Vähendab noolutusrabedust. Ei kasutata üksikult. Tugev karbiide (Mo2C) moodustub legeeriv lisand ning lisatakse terasesse tavaliselt 0,2...0,6%. Molübdeen suurendab terase läbikarastuvus ja takistab austeniiditera kasvu kuumutamisel. Takistab terapiiridele peente karbiidide, nitriidide, oksiidide jt. Ühendite eraldumist. Vanaadium- Tugev karbiide moodustav element. Aktiivsusest tulenevalt kasutatakse lisanditevabade teraste saamiseks. Ei kasutata omaette. Titaan- tugev karbiide moodustav element. Ei kasutata omaette. Tõstab kuumuskindlust. Alumiinium -lahustub ferriidis. Moodustab nitriide. Lisatakse nitriiditavaisse terastesse nitriide moodustava elemendina pinnakihis.
P+T''- toatemp, üle 727 A+T'', A 6. Terase termotöötlus 6.1. Kuidas liigitatakse terased lähtudes termotootlusest (TT) ja milline on nende tüüpiline TT? · tsementiiditavad terased (kuni 0,25% C) - saadakse pind kõvadusega kuni 62 HRC · parendatavad terased (0,3...0,6% C) - saadakse sorbiitstruktuur, kõrge voolavuspiir, sitke materjal, pingete kontsentratsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue - suur läbikarastuvus · nitriiditavad ja tsementiiditavad terased (0,1...0,2 või 0,3...0,4% C) - suur tugevus- ja voolavuspiir, suur pinnakõvadus Tsementiitimine - pinnakihi rikastamine süsinikuga ja seejärel karastamine -> kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja aeglane jahutus) 6.2
3) Astekarastus- vannis, mille temp on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtempist, siis aeglane jahutamine õhus. 4) Isotermkarastus (beiniitkarastus) - toimus sulasoolades nagu astekar., kuid seisutus on pikem, austeniit laguneb isotermiliselt ja saadakse beiniitstr-ri. 5) Allajahutuskarastus – juhul, kui detaili kuumutusT> karastusT. Seda jahutatakse teatud aeg õhus, pärast sukeldatakse karastusvedelikku.6) Karastuvus – terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvus – karastunud kihi sügavus. Pinnakiht jahtub kiiresti. Csisalduse ↑ 0,8%-ni läbikarastuvus ↑, Csis.edasisel ↑ läbik. aga ↓. Cteraste läbik. 10-20mm piires. Legeerel-did ↑karastamisel allajahutatud A püsivust ja ↓ vk, sellega ↑läbikar-st. Kriit.läbimõõt – antud marki terasest detaili ristlõike suutim läbimõõt, mis karastub täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata. 17
6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende
tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727c, T´´-tekketemp.1147-
727c:üleeutektoidterased0,8
Detaili ei sukeldata kohe karastusvedelikku, vaid jahutatakse enne teatud aeg õhus. Karastuvus on terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvusena mõistetakse karastunud kihi sügavust. Praktiliselt loetakse karastunud kihi sügavuseks kaugus detaili pinnast poolmartensiitse struktuuriga kihini, s.o struktuuriga 50% martensiiti ja 50% troostiiti. Läbikarastuvus sõltub paljudest teguritest, eelkõige terase koostisest. Süsinikusisalduse suurendamisel kuni 0,8%-ni süsinikterase läbikarastuvus suureneb. Süsinikteraste läbikarastuvus on 10-20mm piires. Kõik legeerelemendid suurendavad karastamisel terase läbikarastuvust. Läbikarastuvust iseloomustatakse kriitilise läbimõõduga. Kriitiline läbimõõt on antud marki terasest detaili ristlõike läbimõõt, mis karastub
Suurtel kiirustel ja lõõkkoormustel töötavad detailid).. 12X6H2BA (korrosiooni ja kuumuskindlad terased.Sisaldavad alumiiniumi kroomi ja räni. Kasutatakse masinaehituses ja keemiatööstuses) AA(pehmemagnetteras. Tal on suur magnetiline läbitavus.C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga,
suuruse, vormitavuse jm suhtes). Legeerimata kvaliteetterasteks loetakse neid, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. c)Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest mittemetalsetest lisanditest puhtamad ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisiga ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastuvus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud järgnevaga: - Neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus - Tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult) - Nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020% sulatises ja kuni 0,025% tootes, nt valtstraadis jm - Purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50°C)