Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk). Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist. TUGEVUS (määratakse tõmbeteimiga)
(Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevduseks. Nendest terastest ei saa valmistada detaile, mis vajavad termilist töötlust
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 1 Teema: Terased ja malmid Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Рис.1 – диаграмма состояния железоуглеродистых сплавов. Зеленая линия показывает расположение сплава с содержанием углерода 0,6% на диаграмме. 2. Рис.2 - структура стали марки 60
.............................................. 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 7 2 TERASED 1. Joonis 1. Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Terast, mis sisaldab 0,8% süsinikku, nimetatakse eutektoidseks, see on näidatud joonisel 1 punaka punktiirjoonena. Terased, mis sisaldavad süsinikku 0,02...0,8%,nimetatakse alaeutektoidseteks (joonisel 1 kolmnurkadega ala) ning teraseid, mis sisaldavad süsinikku 0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit
Küsimus 1 (15 points) Millised väited on õiged, lähtudes joonisel toodud faasidiagrammist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Temperatuuril 1100 C on süsiniku maksimaalne lahustuvus austeniidis umbes 2 % 50.0% b Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus . on 2,14 % 1147 C juures -50.0% c. 2,5 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d Temperatuuril 727 C on ferriidis lahustunud . maksimaalselt 1 % süsinikku Score:0 / 15 Küsimus 2 (10 points) Perliit on võrreldes ferriidiga Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid ...
Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi - konstruktsiooniterased C=0,05-0,65% - tööriistaterased C=0,7-1,35% 2. Süsinikusisalduse järgi - madalsüsinikterased C 0,25% (ei karastu) - kesksüsinikterased C=0,25-0,6% -kõrgsüsinikterased C > 0,6% 3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest) - tavakvaliteetterased S 0,05%, P 0,04% - kvaliteetterased S 0,035%, P 0,035%
Kontrolltöö 2 B-variandi ülesanded ja kahe esimese lahendused
b) Õhuke leht (plekk) paksus 0,2-3,9mm (kuum- või külmvaltsitud); c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes
D. Ferriit E. Tsementiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response Feedback A. Malmid on hästi survetöödeldavad B. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi C. Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased Student Response Feedback D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad G. Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel Score: 2/2 46.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4
ja distsipliiniprobleemide ilmnemist. Mõnedes perekondades võib esineda kalduvust oma lapselt liiga palju nõuda ja toetamise asemel pidevalt hinnatakse ja kritiseeritakse last. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Õpetaja-klassijuhataja ülesanne on sellistel puhkudel vanemate delikaatne suunamine. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, kus lapsed, kes on andekad, ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida. Alla võimete edasijõudmise põhjusi on mitmeid. Suuresti on see ka hinnangu küsimus hindajaks on siin kas õpetaja, lapsevanem või õpilane ise. Tuntud andekate nõustaja Sylvia Rimm on esile toonud järgmisi alasoorituse põhjusi: 1) kool mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond, loovuse pärssimine, liiga struktureeritud õpe,
pehmemaks ja kergemaks töödeldavaks · Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. · Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistumisprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. · Valumamist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi. · Mustad metallid. Terased · Terased on raua sulamid, mille süsinikusisaldus (C) on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0.2-0.3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks. Nende nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. · Terast valmistatakse toor e. valgestmalmist või ka vanarauast kasutades mitmesuguseid terasesulatamise meetodeid. Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldus vähendada
0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses, tööriistade valmistamisel, ehituskonstruktsioonides, energeetikas õhuliinide ja antennide mastides, eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised, füüsikalis- keemilised, tehnoloogilised ja elektrilised omadused. Eurostandardi EN 10020 järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi- legeerterased ja mittelegeerterased ( tuntud ka süsinikterastena). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi (fosfor ja väävel): a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased.
Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2.
mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali võisellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja millepurustavaid katseid. Terased Teraste liigitus. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) Mittelegeerterased 2) Legeerterased Teraste legeerituse määrab lisandite sisaldus. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P,S) sisalduse järgi: a) Tavakavaliteetterased ehktavateras b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeervääriterased Legeerterased jagunevad samadetunnuste järgi kahte gruppi: a) Legeerkvaliteetterased b) Legeervääristerased
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23
Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Konstruktsiooni teras on legeerteras (mis sisaldab C < 0.65%), kus legeerelemendiks on voetud: Cr < 1.8%, Ni < 4.5%, Si < 1.2%. Selline teras on moeldud eelkoige masina- aparaadiosade valmistamiseks. Need terased on vaga tookindlad (tugevad). 7. Mis on parendatav teras (C % ja termotootlus)? C sisaldus parendatavas terases on 0.2-0.45%. Parendatava terase termotootlus on karastuvus ja korg noolutamine (t' = 500-680'). 8. Nimetage teraste termokeemiliste tootlemise liigid, kasutatavad terased. Tsementiitimine, nitrotsementiitimine, nitriitimine,pinnakihi rikastamine metallidega(Al,Cr,Si). Kasutatakse korge susinikusisaldusega terased. 9. Mis on terase deoksudeerimine, selle liigid?
tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. 2.Teraste liigitus. Mittelegeer- ja legeerterased. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)mittelegeer- ehk süsinik- ja 2)legeerterasteks. Süsinikteraseid liigitatakse järgnevalt: a)süsiniku sisalduse järgi: madala süsiniku sisaldusega C = 0,08 ... 0,25%, keskmise süsiniku sisaldusega C = 0,3 ... 0,6%), kõrge süsiniku sisaldusega C > 0,6%;
Keevitaja kvalifikatsiooni tähistamine 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 1 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb EN 287-1 Keevitajate atesteerimise standard Osa 1: Terased 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 2 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb 1. 111- kaarkeevitus kattega elektroodiga 2. 114- kaarkeevitus täidistraadiga ilma kaitsegaasita 3. 121- kaarkeevitus räbustis traatelektroodiga 4. 131- kaarkeevitus inertgaasis (MIG) 5. 135- kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG) 6
omast. 2 Süsinikterased Süsinikterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi järgmiselt: · tavaterased · kvaliteetterased · vääristerased Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nad samuti kolme gruppi: · konstruktsiooniterased · tööriistaterased · eriomadustega terased Kvaliteetsüsinikterased vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele nagu sitkus, tera suurus, vormitavus. Süsinikusisaldus 0,2 ... 0,65%. Termotöötlust pole ette nähtud. Vääristerastel on kõrgendatud nõuded mittemetalsete lisandite ja puhtuse suhtes. Näited: C 60 kvaliteetteras süsinikusisaldusega 0,60 % C45E vääristeras süsinikusisaldusega 0,45% Konstruktsiooniterased moodustavad laia teraste grupi. Siia kuuluvad tsementiiditavad terased,
tekivad metallurgiatööstuse sulatusahjudes. Roostevaba teras on tunduvalt kallim kui tavaline lisanditeta teras, ometi on tihti ökonoomsem kasutada roostevaba terast, kuna sellisel juhul puudub vajadus metalli pinna katmise ning pideva hoolduse järele. Mõningad tüüpilised kasutusalad, kus roostevaba terase omadused tulevad eriti hästi esile, on näiteks nafta platvormid, rootsi kiirrong ja keemia tankerid. 4. KOOSTIS Roostevabad terased sisaldavad legeerelementidena vähemalt 12% kroomi,niklit,molübdeeni,lämmastikku,titaani. Kroom oksüdeerub terase pinnal moodustdes seal oskiidikelme ja kaitseb nii pinnakihti korrosiooni edenemise eest. Laialdlaselt kasutatakse austeniitset terast margiga AlS1 304 või 1.4301, mis sisaldab 18% kroomi 9% niklit ja loetakse 18-8 kroom-nikkel tüüpi teraste esindajateks. Terase korrosioonikindlus paraneb legeerimisel molübdeeniga
' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole
magnetomadusi. Sideaine kõvasulamis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana 2.2Ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei
oktoober 2015, 19:10 Aega kulus 4 minutit 27 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 14,00 (86%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terast oskas inimene toota varem kui malmi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valatavad Fe ja C sulamid on: Vali üks: 1. malmid 2. terased Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige tavalisem ja odavam malm on: Vali üks: 1. valgemalm 2. hallmalm 3. tempermalm Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Csisalduse tõusuga muutuvad Fe ja C sulamid plastsemateks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige
elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad
Praktikumi nr. 4 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katkevenivus A on 13-16% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 3: Eelmisest mõnevõrra suurema süsinikusisaldusega teras (0.35%).
alumiiniumi valusulam, 13%Al b. ränipronks, 13%Si c. silumiin, 13%Si d. alumiiniumpronks, 13%Si Küsimus 15 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami CuAl10 koostis? Vali üks: a. messing; 10%Cu ja Al, ülej. Zn b. pronks; 10%Sn, ülej. Cu c. pronks; 10%Cu ja Al, ülej. Zn d. alumiiniumpronks; 10%Al-sisaldusega vasesulam Küsimus 16 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Vali üks või enam: a. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) b. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) c. legeerterased d. mittelegeerterased Küsimus 17 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJM b. GJT c. GJS d. GJL Küsimus 18 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Nt. Teras = 1500 C Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C 1.1.4. Soojuspaisumine aineomadus kuumenedes paisuda ja jahtumisel kahaneda. Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegus - materjali suhteline pikenemine 1C võrra tõstes. 2. Mustad metallid 2.1 Terased teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on kuni 2,14% süsiniku:Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja lekerterasteks.Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Süsinik konstruktsiooniteras Süsinik konstruktsiooniterased jagunevad tava sys kons.terasteks ja kvaliteet sys kons. Terasteks.Standardiga GOCT 380 88 toodetakse järgmisi marke tava sys kons. Teraseid.Ct,O,Ct1,Ct2,Ct3,Ct4,Ct5,Ct6
.............................................................3 2. ALUMIINIUMSULAMID...................................................................................4 2.1 Duralumiinium.................................................................................................4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid..............................................................4 3. MAGNEESIUMISULAMID................................................................................6 4. TERASED..............................................................................................................7 5. TITAAN.................................................................................................................8 6. KOMPOSIITMATERJAL.................................................................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED....................................................14 8. VIIDATUD ALLIKAD...................................................
200 HB. Kõvasulami kuuliga võib mõõta kõvadusi kuni 650 HB. Sel juhul käsutatakse tähistust HBW. Seega ei katsetata Brinelli meetodiga suure pinnakõvadusega karastatud teraseid. Samuti ei saa Brinelli pressil katsetada suuremõõtmelisi ja väikseid detaile, õhukest lehtmetalli ja mittemetalle. Brinelli kõvadusarvu HB järgi võib ligikaudselt hinnata katsetatud materjali tõmbetugevust ob empiiriliste seostega: väikese süsiniku sisaldusega terased Rm~0,36 HB malmid Rm~0,12 HB Rockwelli meetod Selle meetodiga määratakse karastatud teraste kõvadust Rockwelli pressi (joon. 1.15.) abil teraskuuli jälje sügavuse järgi (joon 1.16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980 N(100 kgf), või teemantkoonusega, mille tipunurk on 120°, survejõud 580 N(60 kgf) või 1470 N (150 kgf), vastaval skaalal A, B või Cindikaatorkellal. Joonis 1.15. Rockwelli press. Joonis 1.16 Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil.
sisseseadet koha jaoks, mille peab hoidma väga puhtana, näiteks haigla või meierei jaoks. Mida suurem on terase süsiniku sisaldus seda tugevam see on, aga seda on raskem töödelda. Teras mis sisaldab volframi, kannatab kuumust ning seda kasutatakse reaktiivmootorite tegemiseks. Maailmas toodetakse umbes 680 miljonit tonni terast aastas. Ühtegi teist metallisulamit ei kasuteta nii palju. Terase sordid: Terase sorte leidub väga palju. Kõik nad on raua ja süsiniku sulamid. Mõned terased sisaldavad ka teisi elemente. Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased. Nad sisaldavad ka
Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal- mid, mis jagunevad järgmiselt: duse omane ka suur ränisisaldus (1...3%). Räni - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; peamine mõju on selles, et koos süsinikuga soodus- - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% tab ta grafiidi eraldumist. (tavaliselt kuni 4%). Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on Peale süsiniku on terastes ja malmides alati terases kahjulikeks lisandeiks. Rauaga moodustab
.........................6 1.2Ehitusmaterjali valik....................................................................................................................7 RAUASULAMID.................................................................................................................................8 1.3Teras.............................................................................................................................................8 1.3.1Laevaehitusteras-ABS terased..............................................................................................8 1.3.2AH32....................................................................................................................................8 1.3.3DH32....................................................................................................................................9 1.3.4EH32.........................................................................................
Protsent vastus vastus 50.0% a. Malmide tugevus jääb vahemikku Rm=100...1000 MPa -50.0% b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased 50.0% c. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % -50.0% d. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased
ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett • Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit, mangaani jt elemente. • Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Neet- ja keevisliide Tallinn 2007 Neetliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 160 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa [ ] Lõige = 350 MPa (muljumine) h = 480 mm b = 450 mm k = 3 mm = 7 mm d = 8 mm z 0 (lõikepinnad ) = 3 - 1 = 2 pinda Määrata liitele lubatav koormus F, arvestades: · neetide lõikeohtu; · neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on: 4 F 4 60,29 10 3 = 2 [ ] = = 100 kN []lõige d n z0 0,008 2 6 2 Tug...
tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana 6. Mida nimetatakse legeerimiseks? Viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid 7. Millistesse gruppidesse ja alagruppidesse liigitatakse oma kasutusotstarbelt ja omadustelt terased ( teraste liigitus )? konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja eriomadustega terased 8. Konstruktsiooniteraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Ehitusterased Masinaehitusterased 9. Ehitusteraste omadused ning kasutusalad? Kuni 0,2%C ja (Si ja Mn 1…2%) 10. Masinaehitusteraste iseloomustus ning kasutusalad? 0,1...0,25%C ja pinnakiht tsementiiditakse 11. Tööriistateraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad?
süsinikusisaldust terastes, · nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, · nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). 3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine. Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis- tamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metallkonstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse
Alla temp 727 Le -> F + T, st Le= A+T (1147-727) ja F+T (727-0) · Perliit (P) - C-sisaldus 0,8%, A -> F+T=P tekib temp.-l 727 (700-500 - perliit) · Beiniit (B) - C-sisaldus 0,8%, A-> F+T=B, kui temp alla 500-300 4.4. Kuidas liigitatakse Fe-C-sulamid liihtudes FD-st (C-sisalduses)? 0..alaeutektoidterased..0,02%..eutektoidterased..0,8%..üleeutektoidt.-d...2,14%..alaeutektsed malmid..4,3%..eutektsed malmid..6,67%..üleeutektsed malmid 5. Terased 5.1. Kuidas liigitatakse terased lähtudes kasutusalast ja milline on nende C-sisaldus? · C<0,7% - konstruktsiooniterased, C- 0,2...0,7% · C>0,7% - töörisstaterased, C- 0,4...1,6% · eriterased (ainult legeerterased) 5.2. Millised on ala- ja üeeutektoidsede teraste strukluuriosad tasakaaluolekus? · Ala (C<0,8%) - F+P · Eutektoidterased (C=0,8%) - P · Üleeutektoidterased (C>0,8%) - P+T'' 5.3
Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 3 Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad : • Terased • Legeeritud terased (terasesulamid), erineva süsinikusisaldusega. Suure süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina
ja nende tähistus ja sisu?L-vedelfaas, 4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus ,
valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%) 5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T, kraadid)
A-->727(F+T)P 6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727, T´´-
tekketemp.727-1147: üleeutektoidterased 0,8
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramise meetodite lühikirjeldus. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, ...
võnkumised, mis omavõnkesagedusel võivad võlli purustada. Võlli või telje elementide kulumine-tihti töödeldakse võllile hammasvööd, nukid jt. hõõrdepinnad. 4. Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul? Tuua näiteid võllide enamlevinud materjalidest. Piisav tugevus ja vastupanuvõime väsimusele- tagada tuleks detaili vähim mass. Valida tuleb sobiv materjali koostis ja termotöötlus, kõrgtugevad terased on tundlikud väsimusele. Kõrge jäikus-vältida tuleb ülemääraseid deformatsioone. Sama tüüpi materjalide elastsusmooduli väärtus muutub vähe- piisav jäikus tagatakse piisavalt suurte mõõtmete valikuga. Kulumiskindlus Madal hind Enam levinud materjalid Väikese või keskmise süsiniksisaldusega terased( kuumvaltsitud, külmtõmmatud)
likvidusjoon, ja lõpeb temperatuuridel, millele vastab solidusjoon. 5. Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit. Nende olemused ja omadused. 9. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid
N/mm2 ; Katkevenivus A=15% 3. C22 – parendatavad mittelegeerkvaliteetterased. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=410 N/mm2; Voolepiir Re=210 N/mm2;Katkevenivus A=25% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=410 N/mm2; Voolepiir Re=210 N/mm2 ; Katkevenivus A=25% 4. 20MnCr5 Tsementiiditavad legeerterased. EN 10084 Tõmbetugevus Rm=980-1270 N/mm2; Voolepiir Re=685 N/mm2;Katkevenivus A=8% Kõvadus +A=217HB; +FP=152-201HB 5. 41CrAlMo7-10 Nitriiditavad terased. EN 10085 Tõmbetugevus Rm=900-1100 N/mm2; Voolepiir Re=750 N/mm2;Katkevenivus A=13% Pehmelõõmutatud HB = 248 HB 6. C35E parendatud mittelegeerteras. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=600-750 N/mm2; Voolepiir Re=380 N/mm2;Katkevenivus A=19% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=550-700N/mm2; Voolepiir Re=320 N/mm2 ; Katkevenivus A=20% 7. C15E Tsementiiditavad mittelegeerterased. EN 10084 Tõmbetugevus Rm=590-780 N/mm2; Voolepiir Re=355 N/mm2;Katkevenivus A= -
ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136° ja jõuga 1- 100 kgf (98- 980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse arvutamise valem: HV= kus F jõud N d jälje diagonaal. Materjal Kriipe Valitud Jälje suurus Kõvaduse HV Tugevus
- kuumutamise kestus - kuumutava keskkonna keemiline mõju töödeldava materjali pinnale - karastuskeskkonna valik - materjali karastatavus ja läbikarastuvus - karastusviisid - terase töötlemine külmaga - temperatuuri mõõtmine - sisepinged ja defektid - malmi termotöötlus Temperatuuri valik Süsinikteraste karastustemperatuur määratakse Fe- Fe 3C faasidiagrammi järgi, alaeutektoidsed terased kuumutatakse 30- 50 0C kõrgem temperatuurist Ac 3 - täiskarastus, üleeutektoidsed 30 50 0C kõrgem temperatuurist A1 - poolkarastus. Alaeutektoidsete teraste karastus temperatuurist üle AC1 annaks struktuuri, kus peale martensiiti säiliks osaliselt ferriit, mis vähendaks terase mehaanilised omadused peale noolutamist. Seevastu üleeutektoidsete teraste optimaalne karastustemperatuur on A C1 ja A3 vahel, kui terase struktuuris
[9] 2.1.2. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. [9] 2.2 Teras Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase ,,halübid", Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi ,,chalyps". Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas
Töö nr 2 Materjalide mehaanilised omadused Kõvadus Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid,Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Rockwelli meetod Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
