Iseloomulik lõhn on tingitud eeterlikest õlidest. Mõnikord esinev mõru maitse on tingitud glükosiid kukurbitatsiini sisaldusest ja võib olla pärilik (sordile omane) või esile kutsutud ebasoodsatest kasvutingimustest (temperatuuri kõikumised, niiskuse puudus jm). Uuematel sortidel esineb mõrudust harva. 3 Tarvitamine Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet
veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjas areneb moondega. Koorunud maimud kanduvad sealt ~ 2,5 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette
loodusmuuseum.ee/public/Naitused/virtuaal_seen/kevadkogrits.jpg *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) * Kõrgeväärtuslik söögiseen, pole vaja kupatada, sest piimamahl pole kibe * Meeldiv lõhn ja maitse * Kübar oranž, tihti roheliselaiguline ringvöötidega * Jalg oranž ning seest õõnes * Väga maitsvad kui kohe pärast korjamist võis praadia * Kuuseriisikasupp, marineeritud kuuseriisikad *Võib ka soolata, kuid mitte kuivatada- siis kaotavad lõhna ja maitse * Säilitatakse marineeritult, soolatult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas#/media/File:Fichten- Reizker_Lactarius_deterrimus.jpg *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) * Roosakas kuni lihapruun takerkarvase kübaraga * Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes
Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornisonid). Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet
veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel. Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis,
Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed.
ning seejärel algab rännak merre. Meres on esimeseks mureks sobiva saakkala leidmine, kelle külge end imilehtri abil puurida. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest. Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra. Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult. Röövtoidulisena ta siiski suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest olles kehv ujuja, langevad ta ohvriks eeskätt haiged ja viletsad kalad. Looduskaitse alla ei kuulu.
korrigeerimisel. Väga levinud on ka kukeseene pulbrid. Kuid kukeseene parimad omadused avalduvad vaid toorelt või kuivatatult alla 40 kraadi. Seente puhastamisel tuleks neid võimalikult vähe vees leotada ja pigem need puhtaks harjata, raputada või pühkida. Süüa võib värskelt, kuid kibeda maitse tõttu on need soovitatav läbi praadida või kuivatada. Keedetult või kupatatult võivad muutuda vintskeks. Säilitada saab omas mahlas, marineeritult, soolatult, hapendatult või kergelt läbi praetuna sügavkülmas. Üldiselt kasutatakse suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades, pastades ja küpsetistes. Kukeseened koosnevad üle 90% veest, 2-3% on valgud ja rasva on umbes 0,5%, mis teeb kukeseentest ühed rasvaseimad seeneriigi esindajad.
Eri organismide keemiline koostis Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel
viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv Kitsemampel Okas- ja Hea söögiseen, segamets, männik parim kõigena Männi- Kuiv palumets Mahe Värskelt, marineeri, kivipuravik pähklikas kuivatatult
Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega. · Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranzikas korall. Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur on samas pehme ja õrn. · Oranz korall maitseb oluliselt jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja. · Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. · Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. · Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. · Merikarpidel on paks hallikas karp, mille vastu liibuvad tihedalt sisu. Kui oled hankinud elusad merikarbid, puhasta need liivast ja pese hoolikalt külma veega. · Keetmiseks pane karbid keevasse, kergelt soolaga maitsestatud vette või kuuma veini sisse
mahlasuses ja tekstuuris. Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega. Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranzikas korall. Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur on samas pehme ja õrn. Oranz korall maitseb oluliselt jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja. Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. Austrid Teinekord võib leida ka meie kauplustes austreid. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250-300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt. Paraku riknevad
Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel. Kurgid sobivad hästi dieeti pidavate inimeste menüüsse, sest nendes on suur veesisaldus ja vähe kaloreid. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud kukurbitatsiini sisaldusest ja see
Seejuures saab kehast pruuni krabiliha, jalgadest ja sõrgadest aga valge liha. Kõige paremini maitseb see äsjakeedetuna ning külma kastme või majoneesiga ülevalatuna. Kammkarbid Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha. Külmadel kuudel on maitse parem. Värsketel ja külmutatud karpidel on tuntav vahe mahlasuses ja tekstuuris. Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. Üleküpsetades kummine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austerkarplased http://et.wikipedia.org/wiki/Mereannid http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mer Auster http://www.annaabi.ee/Mereannid-m16997.html http:// eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do
Rannapiirkondade köögid pakuvad mereande alati kõige paremal viisil. Igal rahval on oma lemmikkalad ja mereannid. Erinevaid karpe kasutatakse nii iseseisva toiduna kui ka lisandina suppides, salatites jne. Eestis on meil söödav rannakarp, keda meil toiduks tarvitatakse. 3 3.2. TEOD Eestis on sinimereteod äärmiselt suupärased limuselised, mis keedetult või marineeritult on väga hõrgu ja pehme maitsega. Tigudest kasvatatakse põhiliselt Prantsusmaal üht viinamäeteo liiki söögiks. Ka Soomes on mõned üksikud teokasvandused. Enamasti aga on meil saada konserveeritud või külmutatud importteod. Teod serveeritakse maitsevõiga. Värskete tigude valmistamine on küllaltki tülikas ja neid on saada haruharva, rohkem küll sügisel. Hoia tigusid alguses üks ööpäev pimedas õhulises karbis, et nende sool tühjeneks ja suurem osa
C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. Tarvitamine Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks
veel kibedat paprikat, mida tuntakse ka kirbiku ehk kajenni paprika nime all. Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega
Sahti tegu võtab aega paar nädalat. Rootsi Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast, mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg. Kuulsad on tänapäeval eksootilisteks muutunud toidud : lutfusk ja surströmming. Süüakse näiteks siseveekogudest püütud kui merest saadud kalu, niii värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult kui suitsutatult. Kõige populaarsemad on heeringas ja lõhe. Rootsis valmistatud marineeritud heeringale on iseloomulik magus maitse. Suhkruga liialdamine on väga iseloomulik ja suhkrut lisatakse ka enamusele põhiroogadest. Lõhest valmistatakse tuntuimat rooga- graavilõhet (gravad lax ) Väga armastatud klassikaline vormiroog " janssoni kiusatus " sisaldab kilu ja kartulit. Ajalooliselt on seda nimetatud , kui ööroaks, sest vorm pandi ahju õhtul ,kui ahi oli veel
edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 4 Plussid ja miinused Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid - alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjat püütakse tema maitsva liha pärast. Tema liha on kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ning maitseb eriti hästi suitsutatult või marineeritult. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain teada palju huvitavaid fakte angerjate ja angerjaliste kohta. Nad on kalad, kes elavad nii siseveekogudes kui ka meredes ja ookeanides. Nad on öise eluviisiga ning kudema lähevad nad ainult Sargasso merre. Angerjas on
serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. KALA. kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel,
Pealsed sisaldavad C-vitamiini (25 50mg%) ja karotiini (kuni 6mg%) tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India
tarbimine? Puuviljad, marjad ja köögiviljad: vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse ja vähkkasvajatesse; on kasulikud luude, hammaste ja igemete tervisele; soodustavad seedimist ja tasakaalustavad toitu, vähendades sellega ülekaalu ohtu; on kasulikud naha ja silmade tervisele; aitavad hoida mälu toonuses. Taldrikureegel Lõunasöögitaldriku täitmise reegel: pool + veerand + veerand pool taldrikut köögivilja toorelt, küpsetatult, keedetult või marineeritult veerand taldrikut kas kartuleid, makarone või riisi veerand taldrikut kala või kanaliha või muud südamesõbraliku valmistamisviisiga liha. Mida annab regulaarne liikumine? Regulaarne kehaline koormus: vähendab südameveresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; vähendab luuhõrenemise ohtu; vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb; reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus
Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salottsibul Sisu värvitu, valkjas või õrnroheline Maitselt aromaatsem õrnem, ei ole terav ja ei jäta lõhna Säilitatakse jahedas õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Pärlsibul Sibulast kõige väiksem Värvilt valge Pehme maitsega Kaubanduses marineeritult või toorelt Küüslauk Eritab teravat lõhna, kui puutub kokku õhuga ( alliin muutub allitsiin) Valge või roosakas lilla Säilitada jahedas, kuivas ja õhurikkas kohas Halva lõhna saab ära peterselli, toorekartuli ja kohvioaga Hinnatud ravim rahvameditsiinis Roheline sibul Süüakse varre osa Sisaldab rohkelt C-vitamiini Säilitatakse jahedas, kaetud kilega Porrulauk Leidub palju mikroelemente: raud, vask, räni, molübdeen, kaalium jne Vitamiine on rohkem tumedates lehtedes
Seega tuleb hapukapsas välja tõsta vahetult enne tarvitamist. Õunapuud kuuluvad heitlehiste ja põõsaste perekonda, mis omakorda kuulub roosõieliste sugukonda. Kerajas õunvili õun areneb õiepõhjast ja alumise asetusega sigimikust. Õuna kilejate vaheseintega seemnekamber (rahvakeeles õunasüda) koosneb harilikult viiest viljapesast, igaühes 1-2 seemet. Õun sisaldab ka inimesele vajalikke vitamiine ja sellepärast on ta väga populaarne ning teda kasutatakse nii toorelt kui marineeritult kui ka kuivatatult. Kodumaine õun säilib tõesti kehvemini kui soojemas kliimas kasvavad paksukoorelised sordid, mis looduslikele omadustele lisaks saavad ka keemilist turgutust. Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Toores
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia
kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid.
Paljundada saab küüslauku nii osasibulate kui ka õisikus arenevate sigisibulatega. Rikkalikult on küüslaugus seleeni. Küüslauk on kibeda veidi põletava maitsega. Küüslauk on üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite tegevuse soodustamiseks, vereõhu alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vastu. Säilitatakse kuivas ja pimedas. Marineeritult. Toatemperatuuril saab küüslauku säilitada mitme kuu jooksul. Porrulauk Porrulauku kasutasid toiduks juba muistsed egiptlased ja kreeklased. Porrulaugu eriti väärtuslik ja maitsev osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline vars koos selle sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti. Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Porrulauk (A. porrum) on tõenäoliselt Vahemeremaade idaosast pärit kultuurtaim
liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks.
aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks: - värskelt, - konserveeritult, - marineeritult, - kuivatatult, - külmutatult. 35. Põldoa väärtuslikkus. Põlduba on nii väärtuslik toiduaine, et ainuüksi temast võib elada pool aastat ilma, et organism kahju kannataks. Toiteväärtuselt on põlduba enam-vähem võrdne aedherne ja -oaga. Valgusisaldus on isegi mõnevõrra kõrgem (valgud on raskemini omastatavad kui loomsed valgud). Vitamiine on rohkem rohelistes terades: - eriti C- vitamiini 80 mg%,
Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
- Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven Ilus ereda värvusega kala Tumeroheline selg ja punanesed uimed Pikkus 15-25 cm ja kehamass 20-180g Lahja kala Sobib supivalmistamiseks (ei pea soomust maha võtma) Serveeritakse enamasti praetult või küpsetatult Angerjas Käivad kudemas Sargasso meres Pärnu piirkonnas, võib leida ka Peipsist Emased poole suuremad ku isased Suitsutatud või marineeritult Liharasva sisaldus u 25% Haug Suur toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda 1 meetrini Toitub väiksematest kaladest, suuremad söövad ka liigikaaslasi, konni jms Liha on rasvavaene ja sobib häti dieettoiduks Parimad 1-2 kilosed kalad septembrist märtsini Võib keea või ahjus küpsetada, väga hästi sobib kala hakkliha tegemiseks. Karpkala Sasaan looduslikult ja karpkala kasvatatud Külgedelt kollakas, muidu tumepruun
tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt:
Tegelikult saab kõrvitsast valmistada vägagi mitmeid roogasid. Nii saab veerikkast viljalihast teha mahla, smuutit või püreed. Kõrvitsat võib toidulauale pakkuda nii toorelt, keedetult, hautatult, ahjus küpsetatult, marineeritult, praetult kui isegi grillitult. Ka toitude valik, mida kõrvitsast teha saab, on aukartustäratav. Sortimenti kuuluvad salatid, supid, pudrud, hautised, omletid, vormi- ja vokiroad, kotletid, koogid, saiad, moosid ning marmelaadid. Nii et kõrvits väärib julget pealehakkamist ja mitmekülgset lähenemist. Mõningaid retsepte Pohla-kõrvitsapüree Koostis 2 l pohli 1 l kõrvitsakuubikuid
nõrgemad kui klassikalistel vürtsidel, siis kasutatakse neid tavaliselt palju suuremates kogustes. Sajandipikkuse arendustöö tulemusena on paljudel maitseköögiviljadel esialgne kibe maitse kadunud. Erinevalt teistest maitsetaimedest kasutatakse köögiviljadel kõiki taimeosi - nii lihakaid maa-aluseid organeid (risoomid, juured, sibulad) kui ka maapealseid osi (lehed, varred, seemned). Maitseköögivilju võib kasutada värskelt, kuivatatult, keedetult, marineeritult, rasvas hautatult. Neid tarvitatakse palju sagedamini kui teisi vürtse. Maitserohelistena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult, kuigi mitmed kultuuristati juba iidsetel aegadel (nt aniis, koriander, köömen, münt, till, lavendel). Enamasti tugevneb maitserohelise aroom pärast kuivatamist, kuid on ka liike, mille maitseomadused kuivatades kaovad (nt kressid) ning mida seepärast tarvitatakse üksnes värskelt
hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala.
Siidiliblika kookonist saab siidi. Siidiussikasvatus on tänapäevalgi oluline tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Kapsas Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o
Müügiperioodi pikendamiseks hoitakse talvel kala hoidlates säilitusbasseinides, sest Kesk-Euroopast pärineva traditsiooni järgi on karpkala peamine tarbimisaeg aastavahetusel. karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Karpkala talvitumine *Eestis on karpkala talvitustingimustes 180-220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. *Talvitatakse kas tiikides või basseinides. Talvitamine tiikides *Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. *Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri)kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l.
säilitusbasseinides, sest Kesk-Euroopast pärineva traditsiooni järgi on karpkala peamine tarbimisaeg aastavahetusel. karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, 149 marineeritult. Kaubakarpkala on kogunenud tühjendatava tiigi väljavoolu 150 Kaubakala kogumiskanal tiigi väljavoolus 151 Karpkala väljapüük kogumisrennist 152 Tühjendatud tiigis muda peale jäänud karpkalade kogumine 153 Ainult väga väikesest tiigist saab karpkala kätte noodaga
Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega.Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranzikas korall. Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur on samas pehme ja õrn.Oranz korall maitseb oluliselt jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja. Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. Austrid - Austri liha värvus oleneb merevee joodi ja mineraalide sisaldusest, värviskaala võib kõikuda roosakaspunakast kuni rohekassiniseni. Toorelt on austril juures merevetika lõhn ja merevee värske soolasus.Õrn liha võib sõltuvalt sordist ja suurusest olla sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme
süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. 2 Eesti selgroogsed Merisiig Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge
lepaokstega nii, et need annaksid palju suitsu. Kalu tuleb suitsutada, kuni nad on muutunud kuldpruuniks ja saanud küpseks. Suitsutatud kalu hoida külmas pimedas ruumis. Tarvitada ära mõne päeva jooksul või konservida.(joonis 7) ( Joonis 7. Suitsetatud kala 21 Kalade konserveerimine Õhukindlalt suletatavates purkides säilitatakse värsket kala naturaalselt, marineeritult, tomatikastmes, söögiõlis või suitsutatult, viimast peamiselt söögiõlis. Purgid peavad olema terved, sest avatud konserv ei säili kaua. Kalad tuleb puhastada, pesta ja nõrutada. Seejärel soovitatav neid kergelt sidrunimahla või nõrga äädikalahusega määrida. Siis lõigata kalad tükkideks ja laduda tihedalt püsti purkidesse. Võib lisada ka soola ja tilli. Külm või leige vesi kallatakse nõusse nii, et see ulatuks niisama kõrgele, kui on kala purgis. Seejärel purke kuumutada
Tänapäeval süüakse tavaliselt värsket või külmutatud kala ja suitsukala. Eesti rahvuskala on räim. Igapäevased kalad on ka kilu, ahven, koha, haug, siig, latikas, lest, särg, heeringas, lõhe ja forell. (Heeringat püütakse Atlandi ookeanist ja lõhet tuuakse sisse Norrast.) Delikatesskaladeks on angerjas ja silmud. Eestlased armastavad marineeritud angerjat ja suitsuangerjat. Silmu süüakse röstitult ja marineeritult. Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud. Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake märgatavalt vähendanud. Nõudlus ületab pakkumise. Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi. Kvoodid on ookianipüügile pannud kalapüügipiirangud. Nii saab kalavarusid kaitsta ja tagada kalatooted kaupluste lettidel. Halvad aastad vahelduvad parematega.
vahe mahlasuses ja tekstuuris. Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega. Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranžikas korall. Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur on samas pehme ja õrn. Oranž korall maitseb oluliselt jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja. Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio’na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. 32 9.4 Austrid Austrid on erinevat liiki, peamiselt austerkarplaste hulka kuuluvad söödavad limused. 9.5 Homaar Merivähk. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii
magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta
küllalt sageli allergiatekitajaks. Arvestatav osa maailmas kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt modifitseeritud Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides. Lahutamatu osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs. 48. Oliivipuu viljade õlisisaldus, õli kasutamine. Oliivipuu viljad sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult. Küpsetest viljadest pressitakse vitamiinirohket oliiviõli. Oliiviõli parimat sorti provanksõli kasutatakse: söögiõlina, konservitööstuses, meditsiinis, kosmeetikas. Halvema kvaliteediga nn puuõli kasutatakse: seebi- ja tekstiilitööstuses, tehnilise õlina. Rohkesti on aretatud laua- ja õlioliivisorte. Õlipuu raske ja kõva puit sobib nikerdus- ja treimistöödeks.
sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Sojatooteid peetakse paljudest loomsetest analoogidest tervislikumaks, samas on need küllalt sageli allergiatekitajaks. Arvestatav osa maailmas kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt modifitseeritud. 21.Oliivipuu viljade õlisisaldus, õli kasutamine. Oliivipuu viljad sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive tarvitatakse: - toiduks soolatult, - musti peamiselt marineeritult. Küpsetest viljadest pressitakse vitamiinirohket oliiviõli. Oliiviõli parimat sorti provanksõli kasutatakse: - söögiõlina, - konservitööstuses, - meditsiinis, - kosmeetikas. Halvema kvaliteediga nn puuõli kasutatakse: - seebi- ja tekstiilitööstuses, - tehnilise õlina. Õlipuu raske ja kõva puit sobib: - nikerdus- ja - treimistöödeks.
tuuramarja (musta kalamarja). Tuurlased on atlandi tuur ja põhiliselt Venemaa vetesse jäävad tuur, siberi tuur, beluuga, sevrjuuga jt. Beluuga kaal võib küündida 1000 kg. Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast. Kasutatakse praetult, hautatult ja küpsetatult. Sobib soolamiseks. Meriahven on süvaveekala. Iseloomulikuks tunnuseks on punane värvus ja suured pungis silmad. Liha on võrdlemisi rasvane, õrn ja maitsev, väikeste luudeta. Stauriidil on kaks seljauime ja kõverdunud küljejoon. Liha on hapuka, omapärase maitse ja lõhnaga. Merihunti püütakse Atlandi ookeani põhjaosast
Serveeritakse ka hautistena, kompottidena, püreestatult kissellides. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete ja džemmide valmistamiseks. Levinud köögiviljad: kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgand, kaalikas, tsukiini. Vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Neid kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmeti. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest. Harva on salatitesse lisatud tooreid köögivilju. Lihad: veise-, vasika-, sea- ja lambaliha. Kasutatakse ka kanaliha, 320 hane-, pardi-, kalkuni-, metslindude liha. Süüakse ka hirvi ja jäneseid. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult.
annaabi.ee 
