Angerjas - referaat (0)

… Gümnaasium
Angerjas
Referaat
Koostaja: ..
Juhendaja : …
Tartu 2009
Sisukord

• Sissejuhatus ........................................................................... 3
  
• Kirjeldus .................................................................................. 3
  
• Toitumine ................................................................................ 3
  
• Sigimine .................................................................................. 4
  
• Areng ...................................................................................... 4
  
• Elupaik-, viis ning levik ........................................................... 4
  
• Plussid ja miinused ................................................................ 5
  
• Kokkuvõte .............................................................................. 5
  
• Lisaks ..................................................................................... 6
  
• Kasutatud matejal .................................................................. 7
  

2
Sissejuhatus
Selle teema valisin, kuna mulle meeldivad kalad ning ma soovin angerjast rohkem teada saada. Selle referaadiga annan ülevaate angerjast ning tema elust.
Angerjas (Anguilla anguilla) on kalaliik angerjaliste seltsi angerlaste sugukonnast .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas ) Angerjat tunneb arvatavasti igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt tema hõrku liha delikatessina proovinud. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.ht m )
Kirjeldus
Angerjad on piklikud kalad, kelle pikkus ulatub 5sentimeetrist ühelõualistel angerjatel kuni 3.75meetrini hiigelmureenidel. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Eel#Suborders_and_families )Eestis jääb angerja pikkus emastel 110sentimeetrini ning isastel vaid 50sentimeetrini. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m) Angerjatel pole kõhuuimi ning paljudel liikidel puuduvad ka rinnauimed. Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas)
Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest . Eestis kasvavad 10...11 aastaga emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Eestis püütud suurim emane oli 5,3 kg. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m)
Toitumine
Enamik angerjaid on röövkalad. Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi suurusele (putukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, kirpvähilisi, väikseid kalu ning kalamaime). Esineb ka perioode, kui ei toitu. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m)
3
Sigimine
Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel. Selle teekonna läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud , et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas . Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.ht m)
Areng
Angerja areng on moondeline . Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad nad suguküpseks saamiseni (isased 5...7 a., emased 7...12 a.) või ka kauem. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema . Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m)
Elupaik, -viis ning levik
Angerjad on rangelt öise eluviisiga . Kogu valge aja veedavad nad üksikuna veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes avavette jahile siirduvad. Erinevatel eluperioodidel on angerja elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjas on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Üldiselt leidub kogu Euroopa läänerannikul ja Vahemeres. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m)
4
Plussid ja miinused
Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid - alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjat püütakse tema maitsva liha pärast. Tema liha on kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ning maitseb eriti hästi suitsutatult või marineeritult. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole.
( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m)
Kokkuvõte
Seda referaati kirjutades sain teada palju huvitavaid fakte angerjate ja angerjaliste kohta. Nad on kalad, kes elavad nii siseveekogudes kui ka meredes ja ookeanides. Nad on öise eluviisiga ning kudema lähevad nad ainult Sargasso merre. Angerjas on ka kõrgelt hinnatud delikatess.
5
Lisaks
Süstemaatiline kuuluvus
Riik:
Loomad
Animalia
Hõimkond:
Keelikloomad
Chordata
Klass:
Luukalad
Osteichthyes
Selts:
Angerjalised
Anguilliformes
Sugukond :
Angerlased
Anguillidae
Perekond:
Angerjas
Anguilla
Liik:
Angerjas
Anguilla anguilla
( http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas )
6
Kasutatud materjal
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas
http://en.wikipedia.org/wiki/Eel#Suborders_and_families
http://www.readystudygo-project.net/EE/KITCHEN_SERVICE/path5/angangs.jpg
ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas.
7