Eri organismide keemiline koostis (0)

Eri organismide keemiline koostis
Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine . Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega , nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel,  kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla
Austerserviku koostis(%)
vesi 89,2%
valgud 3,1%
rasvad 0,4%
süsivesikud 1,1%
kiudained 1,2%
Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja  K-vitamiini.
Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest . Kultuuris olevad seenevormid arenevad kõige paremini haaval aga vastuvõetavad on kõikide lehtpuude puit. Üliharva on leitud austerservikut ka kuusepuidul. Seeneniidistik areneb hästi hiljuti surnud puidul, kus ei ole teisi seeni, elusatele puudele ei ole seen ohtlik.  Kasvatamiseks on sobivamad haavapakud, millest rajatakse nn. seenepeenrad.
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja.
Tomati koostis(%)
Vesi 94 %
Valgud 0,8 %
Süsivesikud 2,9 %
Rasvad 0,4 %
Kiudained 0,8%
Mineraalained 0,6 %
Vitamiinidest on B-rühma vitamiinid ja C-, E- ja K- vitamiinid.
Tomat on väga valgusnõudlik . Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva.
Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil. Hiljem toimub nende edasine lagunemine kudedes, millest võtab osa sissehingatud hapnik. Seejuures vabaneb organismile vajalik energia. Lõhustunud ained imenduvad verre või lümfi ning organism omastab nad. Ainevahetuse lõppsaadused väljuvad kehast erituselundite kaudu.
Inimese koostis %
Vesi 64 % (meestel 50-65% ja naistel 45-60 %)
Valgud 20 % (meestel 16-18 % ja naistel 14-16%)
Rasvad 10 % (meestel 15-20% ja naistel 20-30%)
Süsivesikud 1%
Mineraalid 5 % (meestel 5,8-6,0% ja naistel 5,5-6,0%)
Kasutatud materjal:
http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S%C3%B6%C3%B6giseened.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat
http://www.organismidiagnostika.ee/keha-koostise-dunaamika-ja-kaalu-number/
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/5energia/inimene.ht m