Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kurk (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
TT10
Marcus Arak
Mitteloomne tooraine
Tartu 2010
Päritolumaa
Kurk pärineb Indiast . Päritolumaa kliimat arvestades on selge, miks see taim armastab ühtviisi nii niiskust kui ka soojust. Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt.
Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt.
Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte , mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt , pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks.
Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid
Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult , marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised (piklid ja kornišonid).
Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Kurgis leiduvad mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele, aitavad vältida ateroskleroosi. Värsket kurgimahla soovitatakse tarvitada reuma- ja podagrahaigetel. Sellele omistatakse ka teatud rahustavat ja valuvaigistavat toimet. Mõjub hästi soolespasmide korral ning evib nõrka lahtistavat toimet. Kurk on heaks dieettoiduks rasvumise ravimisel ja väga sobiv saleduskuurideks. Juba kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite oskas hinnata kurgi väärtust kosmeetikas . Iidsetest aegadest on kurgimahl tuntud kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike.
Kasulikkus inimese toimele ja tervisele
Kasu tervisele
Kurgi viljaliha koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka askorbiinhapet (C-vitamiini), mis aitab tasandada nahaärrituseid ja vähendada turseid. Kurgi koor on rikas kiudainete poolest ja sisaldab mitmeid kasulikke mineraaltoitained, sealhulgas ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi.
Kiirgav ja sädelev jume
Ränidioksiid kurgis mängib olulist rolli tervisliku sidekoe (lihased, kõõlused, kõhred, luud jne) saavutamisel. Kurgimahla soovitatakse sageli kui head ränidioksiidi allikat. See aitab parandada jumet ja naha tervist. Lisaks on kurgi kõrge veesisaldus tunnustatud keha hüdreerimise allikas, mis aitab saavutada õhetavat ja ergast nahka. Kurki kasutatakse ka paikselt erinevate naha probleemide korral, sh paistetused silmade all ja päikesepõletus.
Lihtne viis suurendada oma kiudainete ja vee tarbimist
Tarbida piisavas koguses kiudaineid on enamuse jaoks keeruline. Lisades salatitele kurki, oled saanud hea viisi suurendada oma kiudainete tarbimist, kuna kurk on looduslikult pakendatud lisavedelikega, mida su keha vajab, et seedida kiudaineid. Lisana saad ka veel vitamiin C-d, ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi.
Kõrge vererõhk? Kurk aitab teil rahuneda
On tehtud uuringuid , mis on tõestanud, et kõrge kaaliumi, magneesiumi ja kiudainete sisaldus toidus aitab alandada vererõhku.
Toitainete sisaldus
Toiteväärtus
100 g koorimata kurki sisaldab (tegemist keskmiste andmetega):
energiat 20 kcal
süsivesikuid 3,63 g (sellest suhkur 1,67 g)
rasva 0,11 g
valke 0,65 g
vitamiin A 223.60 IU
vitamiin B1 (tiamiin) 0,027 mg (2%) *
vitamiin B2 (riboflaviin) 0,033 mg (2%)
vitamiin B3  0,098 mg (1%)
vitamiin B5  0,259 mg (5%)
vitamiin B6 0,040 mg (3%)
vitamiin B9 7 μg (2%)
vitamiin C 2,8 mg (5%)
kaltsium 16 mg (2%)
raud 0,28 mg (2%)
magneesium 13 mg (4%)
fosfor 24 mg (3%)
kaalium 147 mg (3%)
tsink 0,20 mg (2%)
Kvaliteet nõuded ning säilitamis tingimused
Kurgid on väga tundlikud kuumusele, seega tuleks poes valida selliseid, mida hoitakse jahedas. Nad peavad olema kõvad, otstest ümarad ning nende värv peab olema särav keskmise ja tumerohelise vahel. Vältida tuleks kurke, mis on kollased , pundunud, pehmete kohtadega (kus saab näpu sisse vajutada ) või on otstest kortsus . Kuigi paljud inimesed on harjunud ostma kurke, mis on vahatatud, on soovitatav valida siiski neid, mida ei ole vahatamisega töödelud. See kindlustab, et sa ei tarbi vaha ning kemikaale.
Kurgid tuleb hoida külmikus, kus nad säilivad mitu päeva. Kui sul ei kulu kogu kurk toidutegemise juures ära, siis pakenda ta kindlalt kilesse või kinnisesse karpi , et ta ei kuivaks. Parima kvaliteediga kurk tuleb ära tarvitada ühe-kahe päeva jooksul. Samuti ei tohi kurki jätta toatempertuurile, kuna see põhjustab kurkide närbumise.
Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com , www. maaleht .ee .
Kurk #1 Kurk #2 Kurk #3 Kurk #4 Kurk #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor makupoiss Õppematerjali autor
Lühireferaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kurk
5
doc

Kurk

Kuressaare Ametikool Teenindusosakond Kokk Janet Pink KURK Referaat Juhendaja: Kristiina Rand Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Maailm ja Eesti........................................

Kokandus
Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata.

Kokandus
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks
20
doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

8. Kurgi päritolu ja levik. Viljeldud rohkem kui 5000 aastat tagasi. Pärineb troopilisest Ida-Indiast. Kasvatatud ka Egiptuses vähemalt 4000 aastat tagasi. Egiptusest levis Vahemere maadesse (antiikajal viljelesid kreeklased ja roomlased). Keskajal levis slaavlastega asustatud aladele. Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eesti alalt esimesed kirjalikud teated 17. sajandi lõpust. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. Esialgu kasvatati lühikeseviljalisi sorte. Nüüdisajal kasvatatakse kogu maailmas: - kasvupind ligi 100 000 ha, - kogutoodang ligi 15 mln t. Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas suuremad kurgi tootjad (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad.

Toiduainete õpetus
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus



Kommentaarid (2)

Urve1952 profiilipilt
Urve1952: Täielik jama!
10:36 28-04-2017
Makesumnoiss profiilipilt
Makesumnoiss: norm
15:02 14-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun