Erinevate rahvuste toidukultuur (0)

SOOME
Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta.
Soome põhitoiduks on teraviljad , kala ja piimatooted .
Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu.
Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad . Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge.
Muud teraviljatoidud.
Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi.
Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga.
Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis . Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks.
Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram.
Kalaroad
Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas , kilu , räim, ahven , siig, haug ..
Piimatoodetest on kuulsaim viili , mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse.
Lapi traditsiooniline roog on lepäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust . Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosig ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele.
Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra- põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks on siiski sealiha.
Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys. hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk .
Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas.
Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi : mustikaplaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega.
Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid
Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele ( kommid , jäätis )
Soome kööki iseloomustab väga suur vormiroogade rohkus . Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika - ja porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud ka veel makaroni -, räime-, maksa- ja kartulivorm.
Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida . Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma ,et puudutaks kuuma kartulit .
Joogid
Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti`sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmisprotsessi köigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahti tegu võtab aega paar nädalat.
Rootsi
Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast , mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg.
Kuulsad on tänapäeval eksootilisteks muutunud toidud : lutfusk ja surströmming.
Süüakse näiteks siseveekogudest püütud kui merest saadud kalu, niii värskelt, kuivatatult, soolatult , marineeritult kui suitsutatult. Kõige populaarsemad on heeringas ja lõhe. Rootsis valmistatud marineeritud heeringale on iseloomulik magus maitse. Suhkruga liialdamine on väga iseloomulik ja suhkrut lisatakse ka enamusele põhiroogadest.
Lõhest valmistatakse tuntuimat rooga- graavilõhet (gravad lax )
Väga armastatud klassikaline vormiroog " janssoni kiusatus " sisaldab kilu ja kartulit. Ajalooliselt on seda nimetatud , kui ööroaks, sest vorm pandi ahju õhtul ,kui ahi oli veel soe ja jäeti llseks valmima.