(Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on
Angerjas (Anguilla anguilla) Angerjas on tuntud ka rahvapärase nimega Ualan. Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest
Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt k
käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata. Tundlikud andurid püüavad kinni teiste kalade liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse. Kui angerjas saagi avastab, saadab ta välja rea elektrilaenguid, mis halvavad või tapavad läheduses asuva kala. Angerjal on vaid üks rida vaevumärgatavaid hambaid, seetõttu võib oletada, et ta neelab saagi tervelt alla. Elektriangerjas on laisk kala
samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. ANGERJAS Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks
Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased. ANGERJAS. (madujas, väga pikk uim) Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. 4 Selts karpkalalised. Sugukond karpkalalased. KARPKALA. (poised: paar pisemaid, ja paar suuremaid, suured soomused) SÄRG. ( seljauim algab kõhuime kohalt) Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi.
Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
3 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid