Bakterite kasutamine inimeste poolt (0)

Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati baktereid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid . Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste ja teiste aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil.
Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid – biojogurt, biokeefir , biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme.
Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga , marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90C. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. See ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim mõne aja möödudes rikneb. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest nii säilivad vitamiinid ning toiduainete maitseomadused muutuvad vähem.

• Baktereid kasutatakse:
  

• Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin)
  
• Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12)
  
• Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid)
  
• Toidupaksendajate tootmisel ( kreemid , majonees, sulatatud juust)
  
• Ensüümide tootmisel ( pesupulber )
  
• Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus )
  
• Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena
  
• Heitvete puhastamisel
  

• Antibiootikumid, nende kasutamine ja toime:
  

Mitmete bakterhaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist. Vaktsiine valmistatakse kas nõrgestatud või surmatud bakteritest, näiteks tuberkuloosi- ja läkaköhavastased vaktsiinid . Kasutatakse ka selliseid vaktsiine, mis sisaldavad bakterite toksiine , näiteks difteeria - ja teetanuse- (ehk kangestuskramptõbe)- vastased vaktsiinid. Väljakujunenud bakterhaiguste raviks kasutavad arstid antibiootikume. Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad need. Antibiootikumid toimivad tavaliselt väikestes kogustes ja nende mõju on spetsiifiline ehk teisisõnu konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele.
Sageli tehakse ennem ravi alustamist kindlaks, milline antibiootikum tõvestava bakteri vastu kõige paremini toimib.
Hapukoort valmistatakse rõõsast koorest, millele lisatakse samuti kindlatest piimhappebakteritest koosnevat juuretist. Õigesti valitud temperatuuri juures hakkavad piimhappebakterid kiiresti paljunema ning koor hapneb.
Konservide sisu on mikroobivaba ehk steriilne.
Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul.
Jogurt on piimatoode , mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi.
Õige jogurt on nn „elav jogurt” - see on jogurt, mis on hapendatud jogurtibakteritega ja mida pole pärast hapendamist enam kuumutatud . Kuna bakterid on elus, saavad need meie organismi heaks toimida. Seepärast ongi päris jogurtite säilivusaeg ca kolm nädalat ning neid müüakse külmletist.