Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus.................................................................................................... 10 2.1. Käibemaksu põhimõtted.....................................................
milliseid makse ja mille eest riik kogub. (Sellest sõltuvad riigieelarve tulud.) Kulupoliitika määrab, millele riigi tulud kulutatakse. Tegeleb ka eelarve tasakaalu küsimustega. Eesti riigieelarve 2009 TULUD KULUD 97,8 96,7 miljardit miljardit TÄPSEMALT VAATA www.fin.ee Maksupoliitika Maksukoormus kõikide maksude kogusumma (% SKP-st) Maksumäär tuluosa või hinnaosa, mis tuleb inimesel maksuna ära maksta (% tulust või hinnast) Maksusüsteem kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted riigis Maksusüsteemid Proportsionaalne Astmeline Suurematelt tuludelt Kõiktulud on tuleb maksta suurem maksustatud protsent makse, ühesuguse väiksematelt tuludelt maksumääraga väiksem protsent Nt Soomes, Rootsis Nt Eestis Proportsionaalne maksusüsteem
ehk individuaalselt Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulst Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt Otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad.
Et viimasel polnud õigust Atika maad osta, siis elasid enamasti regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Nii orja kui ka võõramaalisi oli Ateenas palju demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti rohkem kodanike. Siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni. Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Enamjaolt laekus tarvilik raha Ateena liitlastelt iga- aastase maksuna. Ateenlaste võim liitlaste ja demokraatlik riigikord olid omavahel tihedalt seotud. Raha saadi ka võõramaalaste kasumaksmisest ja sadamatollidest. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist. Ainult neil piisas aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja niiviisi endale rahva hulgast poolehoidjaid võita. Tänu
Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem(suurem %)makse,proportsionaalne-mille järgi kõik tulud,nii suured ja väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks
Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud moslemid, seepärast ei avaldatud ka allutatutele survet islami usku astuda, et mitte maksumaksjaid kaotada. 5. Nimetage kolm olulisimat ühiskondlikku muutust varauusajal. Põhjenda oma valikut. Kartuli kasvatamine, kuna rahvaarv kasvas ligi kahe kordseks kahe sajandi jooksul, seega asustus tihenes ka. Kodanliku perekonnamudeli kujunemine, mis pani paika perekonna korralduse, kus mees käib tööl ja pereelu hakkab lahku
· Orjad · Barbarid · barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks · Keskus koosnes neljast kindlustamata külast · Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ..
Proportsionaalne maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud , nii suured kui väikesed , maksustatakse võrdselt . Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Eelarvedefitsiit - eelarve puudujääk. Maksukoorumus - kõigi maksude kogusumma . Maksumäär- protsendina väljendatud tulu- või khinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta . Maksusüsteem - maksustamise põhimõte .
Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem-kõrgema sissetuleku saajad maksavad rohkem makse. Maavalitsuse tähtsamad ülesande on : Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransport ,tervishoid ,kultuur ja haridus
o Kodanikkonda ei kuulunud o naised o Orjad o Barbarid barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks
Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8
termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust. Muutused linnade valitsemises Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord.
Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, maksustatakse võrdselt, sama maksumääraga Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt
tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. KÄIBEMAKS Rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. MAKSUVABA KÄIVE 1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus; 2) postimakse-vahendid ja riikliku postiside teenused; 3) meditsiiniteenused; 4) matusetarbed ja -teenused; 5) panga- ja kindlustusteenused; 6) hasartmängude korraldamine; 7) loteriipiletid; 8) eluruumide üürile andmine ja hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule. · Käibemaksu määr on 18% , 5% ja 0%.
Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. Maksud. MAKSUKOORMUS kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk,
võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele. Maksupoliitika sotsiaalne aspekt maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on? Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks. 6. Mis on eelarvedefitsiit? Miks see tekib?
jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota. Turumajanduse efektiivsus 1) Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus 2) Tootmisressursse kasutatakse efektiivselt 3) Vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turutõrked: 1) Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma sotsiaalselt olulistest tegevustest 3) turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust.
tulu 0 - 10000 10 1000 10001 - 20000 20 2000 20001 - 30000 30 3000 6000 Kui inimese maksustatav tulu suureneb siis ka maksudeks makstav protsent sissetulekutest suureneb Joonis 9.3. Progressiivne tulumaks Erandlikel juhtudel võib olla tegemist ka regressiivse maksuga, mille korral tulude suurenedes maksumäär alaneb. Regressiivse maksuna saab käsitleda näiteks tarbimise maksustamist, sest vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest tarbimisele ning maksab ka protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 9.3. Eesti riigieelarve tulud ja kulud Riigieelarve lähemal uurimisel näeme, kuidas kavatseb riik kulutada raha ning missugused on tulude allikad. Vaatame Eesti Vabariigi eelarvet aastaks 2001. Riigieelarve kulude jaotust erinevate valdkondade lõikes
tulevikus. Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine.
Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine.
eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele.
5. Aktsiisid- neg. mõjuga kaupadele/teenustele/toodetele, protsendid sõltuvad hetke olukorrast. Aktsiisid suurendavad riigitulu ja püüavad muuta tarbimist mõistlikumaks. Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia, pakendiaktsiis). Sihtotstarbelised maksud: 1. Sotsiaalmaks- tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension, 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise, loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud. Maksud on riigi eelarve tähtsaim tuluallikas
inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu Füüsilise isiku tulumaks füüsiliselt isikult võetav maks.
Erakaubandus reageeris kiiresti: üleöö avati restorane, kauplusi, kohvikuid jpm sellist. Väljasurnud linnad täitusid taas inimestega. "Tänavaile ilmusid lärmakad kaubitsejad, sagivad taksod ja kirevad kauplusesildid, mis elavdasid linnapilti täpselt nagu enne 1917. aastat."4 1.3 Toitlusmaks Üks nepiga kaasnenud reform oli toitlusmaks: talupojad pidid ära andma 20% oma tuludest esmalt naturaalandamis, hiljem rahalise maksuna. Tänu sellele said linnad toidetud ning maksudest laekus raha riigile. Ülejäänuga võidi kaubelda turul, müües vilja või vahetades seda tarbeesemete vastu. Kokkuvõttes aitas see kaubandust hoogustada. 1.4 Nepi probleemid ja hirmud Esmalt kardeti, et nepp on liiga aeglane ning võib kaotada oma edasiviiva hoo. Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased kulakud , kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud
juhtul tuleb sõlmida kindlustuslepin, mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat, mõlema puhul, kui tekib kindlustus juhtum, siis tekib võimalus saada kindlustushüvitist. Aga, kui jätate maksmata vabakindlustuse, siis see lõppeb ära, aga kui jätate maksmata sundkindlustuse, siis hakkavad järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe! Pensionikindlsutus- kindlustusmakse, ehk ta on koormis, ta ei ole kehtestatud maksuna. Suhtkindlustus. Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus. Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised. Maksusüsteemi hindamine Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksussüteem vastama. Hindamisalused: 1. majanduslik efektiivsus- iga maksusüsteem peab olema majanduslikult
(Rahandusministeerium 2012) Näide 3.7.2 Osaühing X müüb veoauto 20. novembril veoauto edasi OÜ-le Y (auto jääb Eesti registrisse, liiklusregistris vormistatakse vaid omanikuvahetus). Osaühing X selle kvartali eest tasutud raskeveokimaksu tagasi ei saa, uus omanik Y hakkab maksu tasuma alates järgnevast kvartalist. (Rahandusministeerium 2012) 4 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et raskeveokimaks on eelkõige mõeldud kui maanteede kasutamise eest mõeldud maksuna. Maksavad seda kõik raskeveoki omanikud või siis volitatud kasutajad, mis tuleb tasuda kindla perioodi vältel, antud maksu puhul siis igas kvartalis. Maks tuleb kanda Maksu- ja Tolliametile,samuti kõik andmed peavad olema korras ning seda tuleb omanikel või kasutajatel ise kontrollida. Eestis on see seadus vastu võetud 2003 aastal, kudi reaalselt on see kehtima hakanud 2004 aasta esimest jaanuarist, mil tuli maksta esimene maks. Ka Eesti
võimalik kõiki kulusid arvestada ja määrata. See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Sotsiaalkindlustus sundkindlustus ei erine oluliselt vabatahtlikust kindlustusest, peamine erinevus seisneb tagajärgedes, kui jätta kindlustusmaksed tasumata. Vabatahtliku kindlustuse korral leping lihtsalt katkeb, sundkindlustuse korral aga järgnevad erinevad sanktsioonid. Sundkindlustus on ka Eestis rakendatav sotsiaalkindlustus, mis meil kehtib maksuna. Väidetakse aga seda, et sotsiaalkindlustusel on vastuteene, vastuteeneks peetakse kaasnevat õigust. Töötuskindlustus töötuks jäämisel on vastuteene. Muud sanktsioonilised. Seostub säästlikuma kasutamisega, loodus ressursid, kuritegelikke koormisi, kui riigi või valitsuse asutused võtavad millegi eest tasu, mis on vastu olus seadusega. 6
Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
otsustada. · Muutused linnade valitsemises: - Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. - Raed linnades saadeti laiali. - Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. - NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel. · Muutused maksukorralduses: - Uue maksuna kehtestati pearahamaks. - Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. · Muutused rüütelkondades: - Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad). - Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. - NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. NB
poolt allkirjastatuna. * Maksuhaldur võib teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. Väljavõte mingi mahukama dokumendi osa. Ärakiri puuduvad originaali pitsat ja allkiri. Koopia nähtavad originaali pitsat ja allkiri. * Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. * Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita). Maksuseaduse rikkumine võib seisneda: 1. tulude varjamises, nt. Ei esitata tuludeklaratsiooni, kui seadus seda nõuab; 2. või esitatakse tulude vähendamiseks fiktiivseid või võltsituid dokumente. Võltsitud algdokument on seadusevastaselt muudetud; Fiktiivne - on koostatud ilma majandustoiminguta. 3. kui aruande perioodil tegutsenud ettevõte ei korralda raamatupidamisarvestust
Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 18 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele
kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on: üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäärad on 9% ja 0% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta. Käibemaksukohustuslasel: kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu. Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide
Ühendriikide poolt ehk ühest küljest tuli palju arenguabi, raha, tehnilist abi. Väga oluline USA poolne poliitiline toetus. Kohalike firmade loomine oli väga oluline, mis alguses võisid olla ka riiklikud, riik oli see kes litsenseeris tehnoloogia, andis selle enda poolt asutatud ettevõttele ja ütles, et hakake tootma. Sinna juurde kuulus sageli siseturu kaitsmine nt. tariifid, nt. Ameerikast sisse ostetud pirn, sellel pandi maksuna 50% otsa. Üritati luua kunstlikult kohalik turg. Sageli need ettevõtted erastati väga ruttu. Riigi roll ühestkõljest oli esialge kompententsi loojana oli oluline, riik kui turu looja ettevõttele, et ta saaks turustada ja müüa, kogemusi hankida. Korruptiivne oht on väga suur selliste toetuset puhul. Ida-aasia riikide puhul oli väga oluline aspekt see, et Riik säilitas konkurentsi nende vast loodud ettevõtete vahel. Kuna kõik teadsid,
valitsuse heaks, ehk kui üksikisiku tulumaksu määr on 25 %, siis neljandiku oma tööajast töötavad isikud valitsuse heaks. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu kohustuslikkus tähendab, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Otsese kasu puudumine tähendab, et maksuna laekuvaid vahendeid kasutatakse avalike teenuste osutamiseks. Tavaliselt pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu: otsese vastuteene olemasolu. Tasu on vabatahtlik, kuna saad kauba või teenuse tarbimisest loobuda kui tahad. Mõiste seotud eelkõige erakauba tarbimisega. Lõiv: tasumine seotud konkreetse vastuteene saamisega. Lõiv on tasu konkreetse teenuse eest kui seda teenust osutab riik ning maksmine on vabatahtlik.
Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus
tuluerisusi võimendada või vähendada.) Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Maksukoormus jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Milliseid makse me maksame ? Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. kui otsene maks on maks mida füüsilised ja juriidilised isikud maksavad riigile oma tuludelt ja varalt (maamaks), sissetoodud kaubast ( tollimaks ) , ja palgast ( sotsiaalmaks) , siis kaudsed maksud on nn. tarbimismaksud, mida makstakse tarbimise pealt ( käibemaks, aktsiisimaks)
1937. aastal ca 9% maksutuludest, millele lisandus kinnisvara lisamaks 8% ulatuses. Kinnisvara ümberhindamine toimus Tallinnas reeglina iga viie aasta tagant. (Lehtmets...01.12.2009) MAAMAKS Selles peatükis käsitleme hetkel kehtivat maamaksu selle määra ja maa hindamise süsteemi Eesti Vabariigis aastal 2012. Erinevalt valdavast enamusest teistest riikidest, maksustatakse Eestis vaid maad, mitte sellel asuvaid hooneid või rajatisi ning see on kehtestatud riikliku maksuna. (Lillemets 2006:17) Maa hindamine Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishinna määramise ja selle vaidlustamise kord on kehtestatud maa hindamise seaduses ning selle alusel välja antud määrustes. Maa hindamine jaguneb korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks. Maksustamisel lähtutakse korralise hindamise tulemustest. Maa hindamise tulemusi kasutatakse lisaks maksustamisele veel ka näiteks maakorralduses, kinnisasja
Kuna otseselt vastuteenet on raske määratleda siis võib liigitada maksude alla. Pensioniiga algab 65.eluaastast, aga meeste keskmine eluiga on 63 ja paljud oma pensioniaega üldse ei näegi. Kõige rohkem tarvitavad ravikindlustust pensionärid, lapsed, paljulapselised pered jne ehk need, kes ei maksa üldse ravikindlustust. Need kes maksavad, neil pole tihti ravi üldse vaja, nad lähevad eraarstile ja maksavad kõik ise kinni. Sotsiaalmaks on maksuna ka seetõttu, et Maksuametil oleks võimalik teostada järelvalvet. Kindlustusfirmadel selline võimalus puudub. Sundkindlustusega on tegu ka teatud tööalade puhul. Need valdkonnad on seotud töötajatega, kelle tegevus on seotud suure riskiohuga. Kui tööandja oma töötajad kindlustab ja need töökohad ei ole Rahandusministeeriumi nimekirjas, loetakse see erisoodustuseks. Sundkindlustuse alla kuulub ka pensioni
Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel. Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2 ) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud seadusest tulenevad erijuhud. Käibemaksukohustuslane (maksukohustuslane)on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik- õiguslik juriidiline isik, kes on kohustatud end registreerima maksukohustuslaseks vastava riigi seaduse kohaselt. Käibemaksumäär on 18% maksustatavast väärtusest, välja arvatud erijuhud, mis tuleneb käibemaksuseadusest. Käibemaksu on kohustatud maksma kõik isikud, kes on käibemaksu
kasumit ning viimase tooteühiku puhul on kulud ja tulud võrdsed (s.t. piirtulu on suurem kui piirkulu, kusjuures viimane sisaldab nüüd ka maksu). Sellest toodangumahust edasi hakkab kasum vähenema, kuna piirkulu on suurem kui piirtulu. Maksust laekunud summasid võib kasutada nii kahju kannatajale hüvituse maksmiseks kui teiste keskkonna parandamiseks mõeldud meetmete realiseerimiseks. Samas, oluline on võrrelda ka maksuna kinni peetud summat ja saastekahjude vähenemist maksu kehtestamise tulemusena. Saastekahju vähenemist kirjeldab meile nelinurk saastekahju piirkulu kõvera all. Selle nelinurga, mille üks külg on Qa-Qs ning teine külg Pu-Pv (maksu kehtestamise tulemusena vähenenud saasteine hulk igale tooteühikule, mille võrra toodang vähenes). Nelinurga pindala annab summaarse saastekahju vähenemise rahalise väärtuse.
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõttele "saastaja maksab" Saastaja võib "maksta" kas põhineb printsiibil, mille kohaselt kõrged investeerides kõrgematesse keskkonnastandardid stimuleerivad innovatsiooni standarditesse või äritegevusse ja äritegevuse võimalusi. tarbijatele kehtestatud maksuna keskkonnaohtlike toodete kasutamise eest. Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika on üksteisega tihedalt seotud. "Makse" võib sisaldada ka tingimust toodete
tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse kaubaühiku (nt kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana. 2) tagatised; 3) riiklikud maksud. TARBIMISMAKSUDE KLASSIFIKATSIOON MÕISTED TEOORIAS Sales Tax müügimaks Turnover Tax käibemaks Value Added Tax, VAT lisandunud väärtuse maks, LVM Käibemaks = lisandunud väärtuse maks ??? Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna v.a KMs tulenevatel erijuhtudel. MITMEASTNELISE TARBIMISMAKSU RAKENDUSED Kumuleeruv lisandunud väärtuse maks Piiratud lisandunud väärtuse maks Netoarvestus e puhasarvestus e tarbimistüüpi lisandunud väärtuse maks meetodid: 1) Lisamismeetod 2) Marginaalmeetod 3) Lahutusmeetod Netoarvestuse lahutusmeetodil arvestuse meetodid: 1) Otsene lahutusmeetod 2) Vahepealne lahutusmeetod 3) Kaudne lahutusmeetod Marginaalmeetod
01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). N: omavalitsused saavad rahalisi eraldisi riigi eelarvest. Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale sihtkaupadele. N: ravikindlustus maks, mis läheb otseselt haigekassale. Kõik kohustusmaksud,
Näiteks tulumaks 21% (2008) b) progressiivne maksumäär- võtab arvesse tulude suuruse ja erinevate tulude suuruse saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28
Teine osa tütettevõtetes on iseseisvad üksnes raamatupidamislikult, neid üksusi juhitakse läbi panga mõne osakonna seega eksisteerivad sellised tütred üksnes dokumentides ja eesmärgiksvõib olla maksude optimeerimine või mõne muu seadusliku takistuse vältimine. Üldse trendina tütarde arendus suund suuremale iseseisvusele. Liising firmad on eraldunud tütardesse just see tõttuet vältida peapanga käibemaksudega seonduvaid probleeme. Estis kehtib kbm lisandus väärtus maksuna, mida kogutakse ja arvestatakse kogu kauplemise ahela ulatuses, seega peavad kõik kauplemise ahela osalised maksma käibe maksu ostes kaupasid ning lisades km oma müügiarvetele. Seeega toimub läbi arvlemise ettevõtte tasandil üheltpoolt km kogumine teiselt poolt aga km maksmine tarnijatele. Tarnijatele maksmisel on ettevõte juba riigile km tasunud ja see tõttu võib ta selle summa enda poolt kogutud km summast maha arvata. Kui enda kogutud on
01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). N: omavalitsused saavad rahalisi eraldisi riigi eelarvest. Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale sihtkaupadele. N: ravikindlustus maks, mis läheb otseselt haigekassale. Kõik kohustusmaksud, kindlustusmaksud ei lähe eelarvesse, vaid eluvaldkonda, kuhu nad
Tema arvamuse kohaselt võiks optimaalse seisundi saavutada piisavate diskussioonide abil parlamendis. Malinvaud, Derze ja de la Valle Poussin arendasid välja tsentraalse oksjonipidaja mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus indiviidid võivad oma eelistused kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle kandma. *Avalike ettevõtete teooria lähtepunktideks on eelmainitud Wickselli ekvivalentsusprintsiip ja osaliselt ka neoklassikaline heaoluökonoomika. Avalike ettevõtete teoorias käsitletakse ka piirkulude reeglist kõrvale kaldumise mõjusid heaolule (kas hindade kõrvale kaldumine piirkuludest on üldse kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega?) *Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid edasi Buchanan ja Tullock
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18). (2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD § 4. Käive (1) Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. (2) Käivet ei teki:
annaabi.ee 
