Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus ja maksud (0)

1 Hindamata
Punktid
Tootmisressursid loodusvarad , maa, kapital ja tööjõud
Majanduse põhiküsimused – mida toota, kuidas toota, kellele toota
Tavamajandus – enamik eluks vajalik valmistatakse ise
Plaanimajandus – majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim.
Turumajandus – majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents , majandusvabadus
ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena
Segamajandus – majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust
Konkurents – olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad.
Nõudjad – kõik kes turult midagi ostavad
Turunõudlus – nõudjate ostusoovid kokku
Hind – kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutused
Müügihind – sõltub turul valitsevast olukorrast – nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust
Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse
Riiklikult reguleeritav hind – paneb valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene loobuda ei saa, näiteks elekter
Turutasakaal – olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna
Mastaabisääst – ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad
Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna ning millel puudub asenduskaup
Loomulik monopool – kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri invest. Ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
Riik reguleerib turgu õigusaktide, seaduste ja määrustega.
Subsiidium – otsene rahaline toetus
Välismõju – majandustegevuse mõju molmandatele isikutele
Erahüvis – kaup teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt
Ühishüvis – sotsiaalset väärtust omav kaup, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid
Eelarve – rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta
Eelarvedefitsiit – olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised
Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulst
Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta
Maksusüsteemmaksustamise põhimõtted
Proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga
Astmeline maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse
Käibemaks – maks, mida makstakse ostu – müügi tehingutelt
Otsene maks – see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult
Maamaks – seda tasub iga kinnistu omanik olenevalt oma krundi suurusest ja asukohast
Aktsiisimaks erimaks , mida kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud
Tollimaks – seda kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt
Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mida tohib kasutada ainult määratud otstarbeks
Majandus ja maksud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
palju mõisteid ja seletusi

Sarnased õppematerjalid

Majandus avatud ühiskonnas
2
doc

Majandus avatud ühiskonnas

Riigi sekkumise majanduslikud motiivid ­ riik peab aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid ­ riik peab pehmendama turu toimet: leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Maksusüsteem ­ moodustavad kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ­ maksudeks kogutakse kõikidel proportsionaalne osa tulust. Progresseeruv maksusüsteem ­ koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav protsent sissetulekust. Riigilõiv ­ teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks ­ maksumaksja maksab riigile oma tulult. 1) Maamaks ­ laekub omavalitsuse eelarvesse. 2) Füüsilise isiku tulumaks ­ peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas
4
doc

Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi ­ mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme ­ tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus ­ kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust

Ühiskonnaõpetus
Majandus-kontrolltööks kordamine
6
doc

Majandus (kontrolltööks kordamine)

majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
4
doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ­ ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused.

Ühiskonnaõpetus
Majanduse vormid
1
doc

Majanduse vormid

1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüak

Ühiskonnaõpetus
Kordamine kt-ks-ühiskond
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks ­ maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks ­ kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv ­ teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3

Ühiskonnaõpetus
Majandussüsteemid
6
doc

Majandussüsteemid

4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita)

Ühiskonnaõpetus
Majandus
3
rtf

Majandus

7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun