Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ühishüvist tarbitakse ?
  • Milliseid ühishüviseid tean ?
  • Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni ?

1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine .
Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist.
2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt .
3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid .
Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid.
Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik .
Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega .
MAJANDUSHARUD :
*põllumajandus
*transport
*teenindus
*tööstus
*kaubandus
2. TOOTMISRESSURSSID .
1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima )
1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud.
1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine .
2. Kapital e. raha
1.1 Rikkalikud tagavarad
1.2 Ei jätku, raha ei ole .
3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega )
1.1 Haritud ja teotahteline tööline
1.2 Napib , vähe harituid inimesi.
4. Ettevõtlikkus
1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides .
1.2 Napib
3. MAJANDUSSÜSTEEMID
1. Tavamajandus e. naturaalmajandus
1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades
1.2 * Vähe arenenud
* Väga väike
* Kaubavahetus puudus
2. Plaani - e. käsumajandus
1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba )
1.2 * Plaani järgi tootmine
* Kontroll tootmise üle
* Riiklikomand
* Kauba defitsiit
3. Turumajandus
1.1 Kapitalistlikühiskond
1.2 * Konkurents
* Turg määrab hinna
* Kauba vaba valik
* Vabaturumajandus
4. Segamajandus
1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt .
1.2 * Riik reguleerib majandust
*Riik kontrollib ärimeeste kasumit
4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED
Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena .
Konkurents - tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul .
Turg - koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed.
Hind - rahasumma , mille eest kaupu ostetakse .
Omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi .
Turuhind - hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse.
Turutasakaal - olukord, kus nõudlemine ja pakkumine on võrdsustunud.
Monopol - ainuõigus, konkurentsi puudumine turul .
Raha - üldtunnustatud maksevahend .
Turutõrked - turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada.
5. ÜHISHÜVIS
Kuidas ühishüvist tarbitakse ? Tasuta , tarbida võivad kõik .
Ühishüvis on kaup või teenud , mida vahendatakse ilma turu vahenduseta , suur tarbijaskond .
Milliseid ühishüviseid tean ? TV, raadio, linnapark , haridus , spordihoone jne .
Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks .
6. EELARVE
Eelarve koosneb tuludest ja kuludest .
Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president .
Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel .
Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus . 2.) tervishoid 3.) haridus .
1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid
2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid .
3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine .
4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku.
5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus .
6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus .
7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus.
8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja.
EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab
2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus .
Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud .
7. MAKSUD
1. Füüfilise isiku tulumaks : maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse )
21 % kõigist oma sissetulekustest .
2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse .
18& kauba või teenuse müügihinnast.
MAKSULISED TULUD :
1) Otsesed maksud
1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt )
1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse)
2) Kaudsed maksud
1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast )
1.2 Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol , tubakas )
1.3 Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt
1.4 Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt )
3) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks
1.1 20% pensionid
1.2 13% tervishoid
1.3 0,3 % töötuskindlustus
Kõik need maksud maksab tööandja .
Kokku : 33,3 %
Inimene ise : töötuskindlustus 0,5%
pensionikindlustus II sambasse 2%
Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni ?
1kord aastas , 1. aprilliks . Võimaldab vältida maksupettusi .
Maksuvabamiinimum on kuus 2250 .-
MÕISTED !
Riigilõiv - teenustasu , mida tuleb maksta mitmesuguste kodaniku teenuste eest.
Proportsionaalne maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud , nii suured kui väikesed , maksustatakse võrdselt .
Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
Eelarvedefitsiit - eelarve puudujääk.
Maksukoorumus - kõigi maksude kogusumma .
Maksumäär- protsendina väljendatud tulu- või khinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta .
Maksusüsteem - maksustamise põhimõte .
Majandus #1 Majandus #2 Majandus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 243904 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kordamine kt-ks-ühiskond
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

Majandus ­ ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik:

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
4
doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ­ ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused.

Ühiskonnaõpetus
Majandus
3
doc

Majandus

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mi

Ühiskonnaõpetus
NSVL Majandus
18
docx

NSVL Majandus

Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada

Ajalugu
Majandus avatud ühiskonnas
2
doc

Majandus avatud ühiskonnas

4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja ­võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes tur

Ühiskonnaõpetus
Riigieelarve
13
ppt

Riigieelarve

RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta ­ 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas
4
doc

Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi ­ mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme ­ tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus ­ kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust

Ühiskonnaõpetus
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus ­ valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur ­ mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus ­ valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal ­ kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu ­ indiviidi isilik eluvaldkond

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (2)

bixxol profiilipilt
bixxol: Käibemaks on 20% aasta 2011 andmetel.
12:02 23-01-2011
trippy profiilipilt
trippy: ma lootsin enamat
19:01 17-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun