Vana-Kreeka (0)

• Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr – 6 saj.eKr.
  
• Arhailine ajajärk – võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud.
  
• 5.saj. - 338 eKr – Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng.
  
• 338 – 30 eKr Hellenism . Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool.
  Ateena
  

• Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast)
  
• Atika elanike orjastamine oli keelatud
  
• Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul
  
• Rahvakoosolek
  
  • kogunes iga 10 päeva tagant
    
  • Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi
    
  • Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku
    
• Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia – st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima , vaid tegelesid sellega ise
  
• Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud
  
• Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda
  
• Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida
  
• Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul paremini mõjule
  
• Seega oli poliitiliste liidrite puhul enamasti ikka tegu rikaste ja suursuguste kodanikega
  
• Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke
  
  • Kodanikkonda ei kuulunud
    
  • naised
    
  • Orjad
    
  • Barbarid
    
    • barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust
      
• Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas
  
• Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi:
  
• Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna
  
• Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest
  Sparta ( Lakoonia maakond)
  
• Sparta riik põhines vallutustel
  
• Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati)
  
• Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks
  
  • Keskus koosnes neljast kindlustamata külast
    
  • Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ...
    
• ... Sparta elanikkonna - spartiaadid
  
• Sparta riigi eesotsas seisid
  
  • kaks päritava võimuga kuningat
    
    • - täitsid preestri ülesandeid
      
    • - neile allus sõjavägi
      
• Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu – geruusia
  
• Igal aastal valitakse kodanike poolt 5 efoori (riigiamtnikku)
  
• Lõppsõna ütles alati rahvakoosolek
  
• Spartas kehtis range kasvatamise kord:
  
• 7-aastasena asusid poisid elama kodust eemal eakaaslaste rühmades , kus tegeldi kehaliste ja sõjaliste harjutustega
  
• 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised)
  
• 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks
  
  • Sellega kaasnes maatüki saamine
    
  • Õigus soetada perekond
    
  • Tööd ei pidanud tegema
    
  • Elu möödus perest eemal, sõjaline treening
    
• Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus
  

• Vana-Kreeka kultuuripärandiks on: Teater ja Olümpimängud. Teatrid olid veinijumal Dionysose auks. Mänge peeti peajumala Zeusi auks.
  

Aristokraatia – paremate võim;ülemkiht(arhailine periood)
Sofistid – õpetlased
Agoraa – turuplats , seal peeti rahvakoosolekuid. Türannia – ainuvõim.
A.Suur – Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused .
Perikles – Ateena valitseja ning tema ajal oli demokraatia õitseng.
Demostenis – kõnekunstnik.
Faalaks – sõjaväe rivistus
Geruusia – Sparta võimu organ
Heroodid- õigusteta vabad elanikud.
Ptolemaios – geotsentrilise maailmasüsteemi kinnistaja.
Geotsentriline – maakeskne maailmavaade.
Sokrates – Vana-Kreeka filosoof . Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas , et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma.
Platon – Sokratese kuulsaim õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed.
Aristoteles - vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.Tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses , mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile.