tuleb neid süüa, lihased ja immuunsussüsteem jäävad nõrgaks. Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased
2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas
ja aitavad vältida tövestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. 7 MAKSA ÜLESANDED 1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik 2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol 3 varub toitaineid nt. glükogeen 4 lagundab vananenud punaseid vererakke 8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE I GLÜKOOS Kasutamine: 1 energia tootmiseks ja saamiseks 2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud. III GLÜTSEROOL Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos) 2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber)
Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. Defitsiit
lugeda, on see jagatud lõikudeks, mida kutsutakse geenideks. Geen on üks osa sellest, mis teeb inimesest inimese või lestakalast lestakala. Inimse 30 000 geeni moodustavad ainult 1% kogu genoomist ning ülejäänu on teadlastele veel arusaamatu tähendusega. Samas on oluline teada, et valgud on töömehed, mis reaalselt rakkudes mingeid protsesse läbi viivad. DNA lihtsalt ,,istub" rakutuumas ja säilitab informatsiooni. Samas meil on palju erinevaid rakke, näiteks maksarakud, kopsurakud. Nad on väga erineva välimusega ning funktsioonidega. Huvitav on asja juures see, et DNA neis rakkudes on täpselt ühesugune. Selle teeb võimalikuks see, et osad geenid on ühtedes rakkudes aktiivsed ning osad teises. See eeldab seda, et DNA peab olema pakitud rakutuuma nii, et igal ajahetkel vastavad ensüümid leiavad ülesse just õige geeni, mida välissignaalide tõttu on vaja sisse või välja lülitada. Infotehnoloogiateadlased on üritanud modelleerida, mis toimub ühes
Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e
2,6,8-puriintrioon KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL (tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel) · Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks. · On iseloomulik enamusele maismaaloomadest. · Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas. · Tsüklis osalevad mitteproteogeensed aminohapped ornitiin ja tsitrulliin ning proteogeensed aspartaat (Asp) ja arginiin (Arg). Uurea liikumine: MAKSARAKUD VERI NEERUD URIIN välja KARBAMOÜÜLFOSFAADI SÜNTEES - uurea tsükli 1. reaktsioon; temalt pärineb uurea üks N aatom. NB! Reaktsioon maksarakkude mitokondrite maatriksis.
Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine võib tekkida alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel. -1- Alkoholi mõju Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Maksa suurenemine
Interfaasis on nad lahtikeerdunud kujul. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised (taimedel paljunevad algkoerakud). Interfaasis enamik rakke diferentseerub, nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotab palju rakke pöördumatult oma jagunemisvõime (närvi- ja vöötlihasrakud, erütrotsüüdid). On ka rakke, mis tavaliselt küll ei puudu, aga teatud tingimistes on selleks võimelised (maksarakud). Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab nende arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Haploidseks nimetatakse meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku (tähiseks n). Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e
TÖÖLEHT ALKOHOL Vastuste leidmiseks uuri alkoinfo.ee lehekülge! 1. Mis on alkoholiühik? ...Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi.................... Mitu alkoholiühikut sisaldab näiteks: 200 ml (keskmine klaas) 12% punast veini = peaaegu 2............. alkoholiühikut 500 ml 5,2% õlut = ...peaaegu 2................. alkoholiühikut 750 ml (üks pudel) 11% vahuveini = ......6,5............... alkoholiühikut 40 ml (üks pits) 40% viina = .........1,2.................... alkoholiühikut 2. Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid naistele: Päevas .........kuni 2....................... alkoholiühikut Mitu alkoholivaba päeva peab nädalas olema? ......vähemalt kolm...................... Kas alkoholi nädalakoguseid võib koguda ja ära juua korraga? ...Ei................... Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid meestele: Päevas ......kuni 4...............................
ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik toimub ainete liikumine.
erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas arteriaalne veri maksaarterist ja värativeeni venoosne veri maost, soolest, pankreasest ja põrnast, mis segunevad sinusoidides, mis on võrreldes kapillaaridega laiemad ja õhemate seintega. Veri lahkub tsentraalveenide kaudu Maksarakud värativeeni harude lähedal koguvad aktiivselt toitaineid; tsentraalveeni lähedal olevad maksarakud produtseeritavad jääkaineid sappi ja
Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine; väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu; muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus. Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga. Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole. Põhjustab maopõletikke ja verejookse. Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused. Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi
· Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel). 33.Mis on rakkude diferentseerumine? Rakkude arengus esinev protsess, mille käigus rakk/kude kujuneb ümber teise funktsiooniga rakuks/koeks. 34.Mis on meioos? · Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kr...
hüübimisel osaleva protrombiini tekkes. 6) Valkude transamineerimine selle kaudu saab organism ise sünteesida teisi aminohappeid. 7) Detoksikatsioon mürkidest vabanemine, maksas tehakse kahjutuks ammoniaak ja enamus ravimeid, muudetakse kahjutuks alkohol. Krooniline alkoholism viib maksarakkude kahjustamisele. Eriti ohtlik alkohol siis, kui maksas põletik, maks nõrk. Maksarakud hävivad ja asenduvad sidekoega. NH3+CO2 tekib karbamiid Sapp patoloogias... Kui sapp ja tema pigmendid satuvad verre, sisi värvivad nad naha ja limaskesta kollaseks. Nähtust nim. ikterus võib olla põhjustatud maksapõletikust ehk hepatiidist, maks turses, sapp läheb verre. Kollasus võib olla tingitud ka sapipõiest, sapikivid need võivad koos sapiga põiest välja minna ja jäävad kinni. Seetõttu et sapp ei saa edasi minna, võib tekkida ummistus
Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. • Allantois ehk kusekott Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. • Koorion ehk kõldkest ehk irdkest Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Rakkude diferentseerumine ehk (nende ehituse ja talitluse) eristumine Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt. Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle.
siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta 1 kromosoomi kromatiidid on omavahel üendatud tsentromeeri abil, tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks, need on kromosoomi õlad Apotoos- kontrollitud raku surm, mida juhib valm p53, vajalik: vanade rakkude kõrvaldamiseks, sõrmede, varvaste tekkimisel, mutatsiooniga rakkude hävitamiseks Mitoos -päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kae tütarraku geneetiline identsus -enne mitoosi DNA replikatsioon -järgneb DNA õigsuse kontroll 4 faasi
ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. MAGU Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. MAKS Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Pikaajalisel alkoholi tarbimisel muutub põletikuliseks hepatiit
samal aastal hindasid suur osa eestlasi oma alkoholi tarbimist väheseks (25% elanikest hindas oma alkoholi tarbimist mõõdukaks, 56% hindas tarbimist väheseks ja 15% ei joo üldse). 1970-nda aasta teise pooleni oli Lääne-Euroopas sagenenud alkoholist tingitud surmad, kuid peale seda aega algas püsiv langus. Ida-Euroopas on aga siiani alkoholist põhjustatud surmad tõusujoonel. Surma põhjuseks oli maksatsirroos, mis tekib pikaajalise alkoholi liigtarvitamise tagajärjel (maksarakud hävinevad asendudes sidekoega, mille tagajärjel maksa töövõime halveneb). 1980.aastal oli Ida-Euroopas suremus maksatsirroosi suurem kui Euroopas keskmiselt. Riigid, kus alkoholi tarvitatakse liiga palju, on ka suremus sellesse haigusesse 2 kõrge. Surmapõhjuseid on veelgi, näiteks suurel osal Prantsuse meestel, kellel eelnevalt on
samal aastal hindasid suur osa eestlasi oma alkoholi tarbimist väheseks (25% elanikest hindas oma alkoholi tarbimist mõõdukaks, 56% hindas tarbimist väheseks ja 15% ei joo üldse). 1970-nda aasta teise pooleni oli Lääne-Euroopas sagenenud alkoholist tingitud surmad, kuid peale seda aega algas püsiv langus. Ida-Euroopas on aga siiani alkoholist põhjustatud surmad tõusujoonel. Surma põhjuseks oli maksatsirroos, mis tekib pikaajalise alkoholi liigtarvitamise tagajärjel (maksarakud hävinevad asendudes sidekoega, mille tagajärjel maksa töövõime halveneb). 1980.aastal oli Ida-Euroopas suremus maksatsirroosi suurem kui Euroopas keskmiselt. Riigid, kus alkoholi tarvitatakse liiga palju, on ka suremus sellesse haigusesse 2 kõrge. Surmapõhjuseid on veelgi, näiteks suurel osal Prantsuse meestel, kellel eelnevalt on
Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond. 34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone. 35) Kuidas nim. embrüot, mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena? Karikloode e. gastrula. 36) Millised 3 tähtsat rakukihti e. lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude), sisemine looteleht on entoderm(seede-ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on
Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2. keemilised teratogeenid → ravimid → alkohol ja narkootikumid → olmekemikaalid 3. füüsikalised teratogeenid
Pankrease rakud on: a) suured näärmerakud – paiknevad sagaratena, toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse!) ja b) väikeste rakkude saarekesed (insulae) – toodavad hormoone (insuliin jne.). Maks (hepar, jecur): Ca 1,5 kg parenhümatoosne elund paremal pool kõhuõõnes diafragma all. Maks on keha suurim nääre ja peamine “laboratoorium”. Maksa ülesandeid: a)Ainete sünteesimine – maksarakud võtavad verest lihtsaid keemilisi ühendeid ja toodavad neist kehale vajalikke aineid b)Mürkide lõhustamine – veres ringlevad mürkained kas lõhutakse, muudetakse või eritatakse (sappi). c)Ainete ladustamine – kui veres on vajalikke aineid palju, siis maks ladestab need endasse, kui vähe, siis antakse neid verre. (jne., jne.) Maksa välisehitus: Ülemine pind kumer, alumine siledam, sellel H – tähe kujuline vagude süsteem. Vagudes paiknevad:
Rakkude eluavaldused ehitus, ainevahetud, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine, kohanemisvõime Organismi areng põhineb rakkde kasvus, jagunemises ja diferentseerumises Ealise arengu varajastes faasides jagunevad kõik rakud kiiresti Enamik dif. rakke ei jagune vaid asendatakse tüvirakkude abil o Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud) o pika elueaga rakud (maksarakud) o jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud) Rakkude kasvumudel Hüpertroofia rakkude arv jääb samaks, aga rakud ise suurenevad patoloogiline füsioloogiline Hüperplaasia , rakkude suurus jääb samaks, aga nende arv suureneb patoloogiline füsioloogiline Atroofia väheneb raku maht väheneb rakkude hulk RAkkude suurus sõltub : gen määratkusest vanusest mitoosi faasist
sorteerimismehanism ning ensüümid sekreteeritakse (selle asemel, et saata lüsosoomi). Kui sellise patsiendi rakke kasvatada koekultuuris, kuhu on saata lüsosoomi). Kui sellise patsiendi rakke kasvatada koekultuuris, kuhu on lisatud M6P-gruppi kandvaid ensüüme, siis need endotsüteeritakse raku välismembraanis oleva M6P- retseptori vahendusel ning nad satuvad lüsosoomi. Nende patsientide maksarakud sisaldavad aga normaalse ensüümkomplektiga lüsosoome, vaatamata sellele, et mannoosi fosforüleerimine puudub. See viitab sellele, et neis rakkudes toimib ka mingi teine sorteerimismehanism, mida ei tunta. Lõpeb surmaga varases lapseeas. Tay-Sachs haigus on põhjustatud gangliosiide (glükolipiidid) lagundavate ensüümide puudusest (inaktiivsusest). Puudub heksoosaminidaas, mis on vajalik 7
vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone! Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu 20% sureme
seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest, keskel on tsentraalveen, mille ümber radikaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Parem ja vasak maksajuha liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks, selle ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79. Sapipõie asend, ehitus, seondumine seedekanaliga. Sapi reservuaar, toimub sapi kontsentreerumine. Ühismaksajuha väljasopistus maksa alumisel pinnal. Eristatakse kaela keha ja põhja. Kael kitseneb sapipõiejuhaks. 80
Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega siseelunditesse ja nende rakkudesse. Järgneb mittesuguline sigimine maksarakkudes, nakatunud maksarakud lõhkevad ning liiguvad uuesti verre, järgneb parasiidi mittesuguline paljunemine vere punalibledes. Pärast paljusid mittesugulise sigimise tsükleid erütrotsüütides algab ettevalmistus suguliseks sigimiseks. Osa parasiidi vegetatiivseid vorme areneb erüotrotsüütides suguliste vormide eellasteks, mis võivad uuesti sattuda hallasääse organismi.
osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e
lupjumise tõttu on häiritud aju verevasrustus. diabeet e suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. maksatsirroos e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. maksapõletik (kollatõbi) ehk A- hepatiit. Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus Alkoholi mõju tervisele pikemas perspektiivis: Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole Põhjustab maopõletikke ja verejookse Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad) Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel Alkohol mõjutab tüdrukute viljakust ning ka poiste impotentsust Kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism 5 Akuutne alkoholimürgistus põhjustab hingeldust ning ulatuslikke
ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärna jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Kudede parandamiseks Kõik organismi rakud peaaegu mitte kunagi ei lähe mitoosi: Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe ja silmaläätserakud. Maksarakud Taimedel enamus rakke on mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud ja jämedamaks kasvab vars ainult ühe rakukihi (kambiumi) arvelt. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Interfaasis enamik rakke diferentseeru: nad omavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Karüokinees rakutuuma jagunemine. Selel käigus tagatakse kromosoomides oleva
Sellise jagunemistüübi juures pole vaja aega, et sünteesida uusi rakukomponente - need on juba valmis sünteesitud munaraku küpsemise ajal. Lõigustumise ajal munarakk lihtsalt jaguneb paljudeks väiksemateks rakkudeks. Standartne rakutsükkel, kus on esindatud kõik faasid, kestab märksa kauem. Kiiresti jagunevad krgemate eukarüootide rakud (näit. sooleepiteeli ja vereloome tüvirakud) läbivad tsükli 11-24 tunniga, sellest M-faas kestab 1-2 tundi. Täiskasvanud inimese maksarakud jagunevad keskmiselt 1 kord aastas, immuunmälu kandvad T-lümfotsüüdid vivad jagunemata olla palju aastaid. On ka selliseid rakutüüpe, mis ei jagune enam kunagi (närvirakud, südame- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud jt.) Rakke, mille jagunemistsükkel on peatunud G1 faasis, nim. ka G0-faasis olevaiks. Rakutsükli kontroll Kuidas on kontrollitud rakutsükli faaside vaheldumine? Mis initsieerib näiteks DNA sünteesi, et rakk alustaks S-faasi
A., Gonzales, A. J., Fadok, V.A. Current understanding of the pathyphysiologic mechanisms of canine atopic dermatitis. J Am Vet Med Assoc. 2012; 241(2): 194-207. Nuttall, T., Uri, M., Halliwell, R. Canine atopic dermatitis – what have we learned. Veterinary Record 2013; 172: 201-207 8. seminar – autoimmuunsuse diagnoosimine Autoimmuunsus on immuunsüsteemi reaktsioon organismi enda kudede vastu. Inimeste autoimmuunse hepatiidi korral saavad kahjustada eelkõige maksarakud ning selle ravimata jätmisel võib kujuneda tõsine maksapuudulikkus, mis vajab maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015). Ka on teadmised haiguse etioloogiast puudulikud, kuid üldiselt usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja
haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid. Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk. Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega. Veri ei läbi enam maksarakke. Tekib nt liigse alkoholi või hepatiidi tagajärjel. Toitumine tihedamani, aga vähem korraga. Vältida liigrasvaseid, praetud toite. Kofeiini, vürtse, alkoholi. TUGI- JA LIIKUMISELUNDITE HAIGUSED Liiges moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liigeskõhr pehme kude liigestes, mis vooderdab luude otsi, et poleks hõõrdumist.
13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16
Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega. Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel
Aflatoksiinid avastati 1960, kui uuriti maapähklijahuga söödetud kalkunitibudel tekkinud mürgistust, ja isoleeriti 1961.Need ühendid võivad tekkida eriti teraviljal, maapähklitel ja parapähklitel.Tegu on kumariini derivaatidega. Nad on stabiilsed. Aflatoksiinid tekitavad mutatsioone ja vähktõbe, eriti maksas (maksavähk). Mürgiseks muutuvad nad pärast ümbertöötamist maksas. Kui saadus aflatoksiin M1 reageerib maksarakkude DNA-ga, tekib mutatsioon, mis muudab maksarakud vähirakkudeks. Et aflatoksiine on suhteliselt lihtne toota ja nende surmav annus on väike, siis kahtlustatakse, et on välja töötatud neil põhinev relv. * Penicillium. - Penitsilliinid on antibiootikumide klass, mida saadakse perekonna Penicillium seentest. Penitsilliin on ajalooliselt tähtis, sest tegu oli esimeste ravimitega, mis ravisid varem tõsiseid haigusi nagu süüfilist ja stafülokokinakkusi. Ehkki penitsilliine kasutatakse laialdaselt ka
Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid,
Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda rakumembraane (inimesel sile- ja südamelihase rakkude vahel). Keemiline infovahetus nn signaalainete kaudu(närvirakud, näärmerakud). 9) Erinevused rakkude kasvus, jagunemises, elueas - Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud). Pika elueaga rakud (maksarakud). Jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud). 10) Passiivne ja aktiivne ainete transport - Passiivne ainete transport Difusioon väikesed molekulid (CO2, O2) Molekulid on piisavalt väikesed, et liikuda fosfolipiidide peade vahele. Membraani läbivate molekulide hulk sõltub kontsentratsioonide erinevustest rakusisese ja -välise ruumi vahel. Aktiivne transport
põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks. seondumine Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri. seedekanaliga Seedeelunditest ja põrnast tulev venoosne veri sisaldab mitmesuguseid toitaineid ja
märkrakud asuvadtavaliselt kaugel, nt · Signaalide kõrvaldamine , mis tavaliselt kilpnäärmehormoonid sünteesitakse ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile kilpnäärmes, märkrakkudeks on 4. Mis on ligand, agonist, antagonist? enamuse kudede rakud, eriti · Ligand rakule loomulik ja spetsiifiline maksarakud, neerukoe rakud, stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. soolerakud, südame ja hormoon skeletilihaskoerakud. · Agonist stiimul, mis ei ole rakule · Parakriinne: Signaalmolekul toimib omane signaal,kuid indutseerib samuti lokaalselt, signaal mõjub lähisrakkudele. rakureaktsiooni
Leukoplastid Sisaldavad varuaineid, peamiselt tärklist, harvem valke. Paiknevad tavaliselt taine säilitusorganites. Rakutuum Päristuumse raku keskne struktuur, mis 1. vastutab raku paljunemise eest 2. juhib raku elutegevust Kõikides päristuumsetes rakkudes on teatud eluetapil rakutuum Tuumade arv 1. Teatud eluetapil rakus tuuma pole nt imetajate erütrotsüüdid, kus tuuma pole. 2. Ühes rakus üks tuum - enamikes päristuumsetes rakkudes (naharakud, maksarakud jpm) 3. Ühes rakus 2 tuuma - kingloom nt, pisituum vastutab paljunemise eest ja suur tuum juhib elutegevust. 4. Ühes rakus palju tuumasid a) vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud b) hulktuumsed ripsloomad Tuuma kuju ja mõõtmed Tavaliselt on tuumad ümarad või ovaalsed, piklikes rakkudes tuumad väljaveninud. Väga omalaadsed tuumad on leukotsüütides - segmenteerunud Ja tuumalingud kasvajarakkudel
ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.2 Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei 9 funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.3 Süda ja vereringe
teiste siseorganite poole. Verervarustuse iseärasused: Maksa siseneb nii veen, kui ka arter. Põhiline vere varustus on veeni kaudu. Arteri ja veen hargnevad maksa sagarikus ja seal toimub vere segunemine. Maksa Funktsioonid: · Laguproduktide ekskretsioon-eemaldab aminohappest lämmastikku ja töötleb seda uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks. · Seedetarbainete produktsioon maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli) · Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid · Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist
Alkoholisõltuvuse korral muutub joomine sage- tu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja daseks ega allu kontrollile. Vajadus alkoholi järele viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk muutub elu peamiseks juhtmõtteks. tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu- Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle- nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma prob- funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa- leemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega
kuhjumise ehk kumulatsiooni vältimiseks manustada väiksemaid ravimiannuseid farmakokine 6 etika või pikendada manustamise intervalle. Eritumine neerude kaudu sõltub suurel määral diureesi suurusest. Kõik faktorid, mis mõjustavad diureesi, mõjustavad ka ravimite eritumist. eritumine soolestiku kaudu maksarakud sisaldavad transpordisüsteeme, mis viivad ravimeid sappi ja sealt edasi peensoolde. Soolest võivad need ained imenduda tagasi portaalveeni ja maksa kaudu uuesti vereringesse jõuda. Seda nimetatakse enterohepaatiliseks ringeks ja see võib mõningate ravimite toimeaega oluliselt pikendada. Ravimid ja nende metaboliidid erituvad sappi juhul, kui nad on polaarsed ja nende molekulaarmass ületab 400
vereliblede tootmisel. · Talletab varuaineid- vitamiinid [(A, B) Rasvlahustavad vitamiinid], suhkruvarud (glükogeen). · Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. MAKSAHAIGUSED: · Maksapõletik, ehk A-hepatiit. Maksapõletiku korral satub sapp verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. · Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. VEEBILANSS JA JÄÄKAINETEST VABANEMINE · Vesi moodustab u 70% inimese kaalust. 2/3 sellest paikneb rakkudes ja 1/3 väljaspool rakke koevedelikud, vereplasmas ja lümfis. · Vee hulka stabiilsena hoidmise, anorgaaniliste ioonide hulga reguleerimise ja verest jääkainete eemaldamine on neerude ülesanne. VAATA ÕPIK LK 138 · Jääkainete eemaldamisest võtavad osa ka kopsud ja nahk. TERMOREGULATSIOON
varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR-- tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. 17 Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli,
annaabi.ee 
