Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedimine KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1 SELGITA MÖISTED
TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim.
TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud . Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained.
SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib.
SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks.
2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED
Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida.
  • SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge)
  • MAONÄÄRMED (toodavad maomahla)
  • KÖHUNÄÄRE (paikneb mao all ja toodab köhunäärme nöre)
  • MAKS (toodab sappi seedimiseks)

3 HAMBAD JA SEEDEELUDNKOND
4 SEEDIMINE SUUS , MAOS, 12SÖRMIKSOOLES
SUUS -toit peenestatakse TINGIMUSED -sobiv temperatuur 37C
-toit seguneb süljega -aluseline keskkond
-maitse tundmine -ensüüm amülaas
-süsivesikute seedimine glüksoosiks.
MAOS -lihaseliste seinte pidev liikumine segab TINGIMUSED -
toidu maonörega -
-maos algab valkude seedimine -
- magu on mahuti, kus toit säilitatakse,
et seda saaks väikeste portsjonite
kaupa väljutada peensoolde .
12SÖRMIKSOOLES - läbi selle liigub toit sapipöide TINGIMUSED -
-ta on peensoole algusosa -
5 PEENSOOLE EHITUS, IMENDUMINE (mis-kuhu?)
Peensoole ehitus on umbes 8 cm pikk ja pöidla jämedane. Sisepind on sellel aketud soolehattudega. Suurendab soole pindala. Igas soolehatus on verekapilaarid ja lümfisoon. Ülesanne: vees lahustunud toitainete seedimissaadused imenduvad läbi soolehatuude seinte.
-Glükoos ja aminohappe imendub verre.
- Rasvhapped ja glütsorool imenduvad lümfisoontesse ja siis hiljem verre.
6 JÄMESOOLE ÜLESANDED
1 jämesooles imendub vesi läbi sooleseina vereringesse.
2 jämesoolde kogunevad seedumatud jäägid.
3 jämesooles on ka bakterid , mis varustavad meie organismi möningate vitamiinidega ja aitavad vältida tövestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele.
7 MAKSA ÜLESANDED
1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik
2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol
3 varub toitaineid nt. glükogeen
4 lagundab vananenud punaseid vererakke
8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE
I GLÜKOOS
Kasutamine: 1 energia tootmiseks ja saamiseks
2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks)
3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla.
II AMINOHAPPED
Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud.
III GLÜTSEROOL
Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos)
2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber)
9 TERVISLIK TOITUMINE
Tervislikult toitumiseks on palju näiteid. Näiteks toidupüramiid, taldriku reeglid ja valgusfoori pöhimötted ja neid on veel palju. Mina ei söö tervislikult, kuna ma söön palju rämpstoitu, kus on palju rasva. Burgerid ja köik muu. Söön ka palju magusat kus tuleb mulle üleliigset glükoosi ja siis lähen paksuks.
Seedimine KT #1 Seedimine KT #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Maasikas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ainevahetus - seedimine-eritamine-
3
doc

Ainevahetus - seedimine, eritamine,

Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid

Bioloogia
Seedimine
2
doc

Seedimine

Magu on mahuti, kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. Toit püsib maos 3-4 tundi. Soolhappe toimel hävib enamik toidus olevaid mikroobe. Maost liigub toit edasi peensoolde, mille algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks (pikkus kuni 25cm). Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu

Bioloogia
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse.

Anatoomia ja füsioloogia
SEEDIMINE JA AINEVAHETUS
10
docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid

Füsioloogia
Seedeelundid
26
doc

Seedeelundid

magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A

Bioloogia
Seedimine-imendumine ja toitained
4
pdf

Seedimine, imendumine ja toitained

Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäev

Kokandus
SEEDIMINE
16
docx

SEEDIMINE

Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu ­ erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek ­ aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad ­ täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
Seedimisprotsesside füsioloogia
25
pdf

Seedimisprotsesside füsioloogia

Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud

Aktiviseerivad tegevused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun