50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
summerbeauty
Õppematerjali autor
omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse
kümnekonna minuti jooksul - sapi tootmine ( sapp vajalik rasvade seedimisel) - rasvade sisalduse kontroll - vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi
..Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³;
kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
· ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast · Töötleb ja salvestab informatsiooni
· Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid o Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes.
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid
Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid