Meie poliitika, välismaa, meedia ja lugejakirjade leheküljed on avatud tribüün ka vaadetele ja käsitlustele, mille esitamine mujal ajakirjanduses on blokeeritud. Lisaks nädala telekavale on lehes ristsõna, naljanurk ning vanameister Hugo Hiibuse terava sotsiaalse närviga karikatuurid. Nimi: Vesti Dnja Keel: vene Hind: 3.90 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Laupäev Kodulehekülg: www.vesti.ee Iseloomustus: on majanduspoliitilise sisuga uudiste leht, lisaks kultuuri ja muusikaülevaated, reklaam, kuulutused ning suur ristsõna. Nimi: Videvik Keel: eesti Hind: 7.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Neljapäeviti Kodulehekülg: www.videvik.ee Iseloomustus: räägib elust nii, nagu see praeguses Eestis on. Videvik kajastab sotsiaalprobleeme ja kultuurisündmusi ja poliitika hetkeseisu. Lugeja leiab Videvikust palju vajalikku, saab nõu juriidilistes
Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium. 7)Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel seotud, ühe majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada ka teiste eesmärkida saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Kuidas riik võiks majandusse sekkuda?: *Majanduslangus-kogutoodang langeb ja töötus kasvab. Riik võib suurendada kulusid, et tootjad saaksid palgata uusi töötajaid. Teiseks võimaluseks on suurendad raha pakkumist,
ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohutuste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus koduvaluutas arvestatuna. Valuutarisk näitab avatud valuutapositsiooni suurus, mis on välisvaluutavarade ja-kohutuste vahe 34. Mida nimetatakse pikaks positsiooniks ja millisel juhul on pikk positsioon pangale ohtlik?
kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi
-Rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas sisepoliitilist ebastabiilsust (Vt. Sisepoliitika Eestis). 3. Majandusliku tõusu aastad 1924 1929: Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924.a. rahandusminister O.Strandman uue majanduspoliitilise kursi: Uue majanduspoliitilise kursi tulemusena algas uus majanduskasvu periood, mida iseloomustas: - Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. - Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi
........................................................9 SISSEJUHATUS Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Eesti riik on saanud Euroopa 2 Liiduga liitumise tagajärjel saanud mitmeid hüvesid, tuues välja näiteks majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasvu, suurenenud majandusliku lõimumise Euroopaga, välisinvesteeringute, kaubavahetuse kasvu, suurendanud valikuvõimalusi tööks ja õppimiseks, samuti kasvatanud Eesti konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid. Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku. Otsused, mis meie teeme praegu mõjutavad Eesti tulevikku kas positiivses või siis negatiivses küljest
kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Alates sellest on IMF tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma. Praegu on IMFi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne globaalne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon, hõlmates enamikku maailma riikidest (täpsemalt 188 riiki). Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Suhetes IMFiga esindab Eestit Eesti Pank ning teeb selleks koostööd valitsusasutustega. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMFi seiretegevuse esmärgiks on julgustada riike rakendama sellist
c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 117. Ühiskonna kõige kõrgemaks ja üldisemaks eesmärgiks on a) üldise heaolu maksimeerimine; b)sisemajanduse koguprodukti rnaksimeerimine; c) ekspordi suurendamine. 118. Ühiskonna põhiväärtusteks peetakse tavaliselt järgmisi a) vabadus, Õiglus, turvalisus, edukus; b)suveräänsus, kõrge elatustase; c) turumajandus, sisemajanduse koguprodukti kire kasv. 119. (Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on a)avalike hüviste pakkumise kasv; b)Õiglane rikkuse jaotus; c)tööhõive, suhteliselt püsivad hinnad. 120. (Majanduspoliitilise) struktuuri eesmärgiks on a)stiimulid majandusarenguks; b)pakkumise paindlikkuse suurendamine; c)sissetuleku kasv elaniku kohta.
c)tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 66.Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on a)nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad; b)nii reeglid kui ka nende rakendamine perfektsed; c)nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. 76.Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt a) teadmiste kogunüt; b)kultuuripärandi kogumit; c) mentaalset programmeeritust. 119.(Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on a)avalike hüviste pakkumise kasv; b)Õiglane rikkuse jaotus; c)tööhõive, suhteliselt püsivad hinnad. 120. (Majanduspoliitilise) struktuuri eesmärgiks on a)stiimulid majandusarenguks; b) pakkumise paindlikkuse suurendamine; c)sissetuleku kasv elaniku kohta. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 83
sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Konsultatsioonid keskenduvad vahetuskursi-, eelarve- ja rahapoliitikale, arutatakse maksebilansi ja välisvõlgnevuse arengute üle ning hinnatakse majanduspoliitiliste sammude mõju välistasakaalule ja teistele riikidele, analüüsitakse liikmesriigi haavatavust väliste mõjutuste suhtes. Vastastikuse huvi korral korraldatakse lisaks lühemaid visiite mõne konkreetsema majanduspoliitilise probleemi arutamiseks, eelkõige eelarve ja rahapoliitika vallas. Krediidiliinid Rahvusvahelise valuutafondi laenude eesmärgiks on aidata riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Vastavalt liikmesriikide vajadustele, on loodud mitmeid erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige vaesematele
samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. 3. Majanduspoliitika elluviijad o Rahvusvaheline tasand : o Euroopa Liit (EU) o Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) o Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Maailmapank (WB) o Riiklik tasand: o Parlament o Valitsus
8 eelarve- ja rahapoliitikale, arutatakse maksebilansi ja välisvõlgnevuse arengute üle ning hinnatakse majanduspoliitiliste sammude mõju välistasakaalule ja teistele riikidele, analüüsitakse liikmesriigi haavatavust väliste mõjutuste suhtes. Artikkel IV missioonid ei ole ainus kahepoolsete konsultatsioonide viis. Vastastikuse huvi korral korraldatakse lisaks lühemaid visiite mõne konkreetsema majanduspoliitilise probleemi arutamiseks, eelkõige eelarve ja rahapoliitika vallas [4]. 5.1.2. Krediidiliinid Rahvusvahelise valuutafondi laenude eesmärgiks on aidata riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Vastavalt liikmesriikide vajadustele, on loodud mitmeid erinevate tingimuste ja
Ujukurss- Valuutakurss, mis kujuneb turul vabalt. Püsikurss- See kursivorm on jäigalt seotud mõne teise vluuta või valuutakorviga. 11 Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal ning sellest ajast saadik on see tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma põhikirjale. See organisatsioon on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon, samal ajal hõlmates 188 riiki. Eesti on samuti selle liikmesriik ning ühines sellega aastal 1992. Selle Valuutafondi ülesandeks on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduslepetest, samal ajal luues laenuvõimalusi riikidele, kellel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisega. Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe
kohustuste summast. 1924. aasta rahanduspoliitiline murrang pani aluse ka järgmistel aastatel toimunud suunamuutusele sisemajanduses, mis väljendus eelkõige riigilaenude osakaalu vähenemises ja krediteeritavate valdkondade muutumises. Varem idaturule orienteeritud tööstuse ja kaubanduse asemel hakati riigilaenudega toetama eelkõige Lääne-Euroopa turgudele suunatud põllumajandustootmist. Pööre oli radikaalne. 1924. aastal põhjustas majanduspoliitilise pöörde välismajandusliku orientatsiooni teisenemine. Venemaaga majandussidemete järsu vähenemise põhjuseid ei maksa otsida Eesti poliitikute eelistustest. See oli Nõukogude Liidu poolt peale sunnitud. Majanduslikus mõttes ei eraldunud Eesti Venemaast, vaid hoopis vastupidi . Alates 1923. aastast vähendasid bolsevikud Eestist kaupade ostmist märgatavalt. 1924. aastal alanud pööre oli paratamatu, ehkki aasta võrra hilinenud reaktsioon sellele
27) Milles näed Euroopa esiletõusu peamisi põhjuseid (18. Saj keskpaigaks) – miks sai Euroopast maailma juhtiv piirkond? Esita vähemalt 2 argumenti ja seleta need lahti! Euroopas toimus rahvastiku arvu kiire tõus, mis langes kokku ka tööstuspöörde algusega. Rahvastik on ju tööjõuallikas ja samas ka toodetavate kaupade ostja. Seetõttu toimus ka esiletõus. 28) Atlandi majandusruumi kujunemise kaks etappi (16. Saj ja 17./18. Saj) – iseloomusta neid laevakaravanide tüübi ja majanduspoliitilise korralduse järgi? I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks. II faas (17. 18
püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. 3. Majanduspoliitika elluviijad demokraatilikes ühiskondades Sektor/tasand Elluviijad 1. Rahvusvaheline Euroopa Liit (EU) tasand Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
- majanduslike institutsioonide süsteem; - turu toimimise reeglid, garantiid, piirangud, turutõrgete leevendamine; - ettevõtete aruandluse nõuded; - tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete reguleerimine; - toodangu tehnilised tingimused ja kvaliteedinõuded; - nõudluse reguleerimine; - tulude jaotuse protsess, sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine; - tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine; - majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine; - keskkonnanõuete täitmise nõudmine; - inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; - regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine 12) Milliseid vahendeid saab riik kasutada majanduse reguleerimiseks (nt riigieelarve). Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: - Riigieelarve - Riiklikud sihtfondid
Avatud elektriturule üleminekuga kaasneva elektrihinna tõusuga seoses on olnud küllaltki tugev surve ka võrgutasusid vähendada, kuid selge poliitilise otsusena pigem rohkem põhivõrku uuendada, kui elektrihinda madalamana hoida on otsustatud sellest loobuda. (Ibid.) Kyoto kasvuhoonegaaside kvoodi müümisest saadud raha eest on loodud ka mitmeid hoonete renoveerimisprogramme, mille eesmärgiks on olnud ehitisi energiasäästlikumaks muuta. Tegemist on järjekordse majanduspoliitilise otsusega, et läbi efektiivsuse säilitada küll senine heaolu, kuid täita ka Euroopa keskkonnakahjude vähendamise põhimõtteid. Renoveerimistoetusi väljastab KredEx nii era-, kui ka kortermajadele. Lisaks pakub ka EAS ettevõtetele erinevaid sarnaseid lahendusi tootmise efektiivsemaks muutmiseks. (Ibid) Olulisi samme on Eesti astunud ka seniste energiatootmisüksuste toetamiseks. Renoveeritud on suur hulk Nõukogude aegseid katlamaju ning kasutusele on võetud
börsipekulatsioonid Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi o KAHJUD vähenemine, arvestuskulude vähenemine Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise Makromajandusliku stabiilsuse ja rahapoliitikaga ei ole voimalik lahendada majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) o o 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise pohimote o on Euroopa volakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraoiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22
ühenduse alal 1986 – Ühtne Euroopa Akt (luua ühisturg) III etapp 1986-2004 1990 – Schengeni leping (loobuti piirikontrollist) 1992 – Euroopa Liidu leping (ühisraha kasutuselevõtu ettevalmistamine) 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 1) Mikroökonoomilise efektiivsuse paranemine: Valuuta vahetusriski vähenemine Arvestuskulude vähenemine (ümberarvutamine, haldamiskulu) 2) Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Kaovad valuutade vahelised börsispekulatsioonid 5 3) HEAOLU KASV! 4) NEG: Iseseisva rahapoliitika puudumine (ühise rahapoliitikaga ei ole võimalik lahendada samaaegselt erinevaid probleeme) 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (intressikanali näitel) 1) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja
Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega. EMU on loodud Euroopa Liidu kahe keskse majanduspoliitilise eesmärgi ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning ühtlane ja madal inflatsioonitase elluviimiseks. Ühtse rahapoliitika eesmärgiks on ühise raha, keskpanga ja intressimäärade kaudu tagada liikmesriikides tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas). Mitmed uurimused ja tööstusriikide aastakümnetepikkune kogemus on tõestanud, et stabiilne, madal ja kergesti ennustatav inflatsioonitase tagab kõige soodsamad tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks
1990. aastatel reformis Eesti kiiresti edukalt ja põhjalikult oma majanduse. Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt maailmas esirinnas meil tavalistest e-hääletamistest või e-pangandusest ei ole paljudes maades midagi kuuldud. Aastatuhande vahetusel oli raske leida Eestist avatuma majandusega riiki, siin polnud isegi tollimakse, mis on väga haruldane. Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist , kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus (peer support), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review)
ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 15 Kokkuvõte Majanduspoliitika rakendamise muudab keerukaks majanduspoliitiliste vahendite kombinatsiooni valik. Tegelikult on kõik majandusprotsessid omavahel tihedalt seotud ning mõne majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia küll ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada teiste eesmärkide saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks, võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks. Seetõttu on mitmed riigid
teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Poliitikute mureks on ju esmajoones tagasivalimine (häälte arvu maksimeerimine valimistel), teatud valijarühmadega arvestamine, valimiseelsete lubaduste täitmine, teatud mõjusfääride kindlustamine või lihtsalt oma valimiskampaania rahastajate soovide täitmine. Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt
ettevalmistava iseloomuga. Olukorra analüüs, mis kulgeb üldjuhul paralleelselt eesmärgi määratlemisega. Eesmärgi määramine, st eesmärgi püstitamine, selgitamine, diskussioonid, teatud küsimuste täpsustamine jms. Eesmärgid peavad olema konkreetsed, formaliseeritud ja mõõdetavad. Tegevuse plaanimine, kus töötatakse välja edasise majanduspoliitilise tegevuse strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks,
Optimaalne valuutapiirkond – geograafiline piirkond, kus ühise valuuta tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis. Peab vastama teatud majanduslikele kriteeriumitele. 27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud. TULUD (KASUD): Soodustab piirkondade turgude integratsiooni, Vähenevad valuutavahetuskulud, Kaob valuutarisk, Hindade suurem läbipaistvus, tarbijate valikuvõimaluste suurendamine, Majanduspoliitilise usaldusväärsuse tõus KULUD (KAHJUD): Rahapoliitilise iseseisvuse kaotamine, Stabilisatsioonivahendite vähenemine. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus, Kaubaturgude integratsioon Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital), Fiskaalne ja poliitiline integratsioon Nii ja naa: Majanduse avatus ja suurus Eurotsoon ei ole antud hetkel optimaalne valuutapiirkond… 29
sellel ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid
tegutses vastupidi. 35) Milles näed Euroopa peatse (18. saj keskpaigaks) esiletõusu peamisi põhjuseid? Euroopas toimus rahvastiku arvu kiire tõus, mis langes kokku ka tööstuspöörde algusega. Rahvastik on ju tööjõuallikas ja samas ka toodetavate kaupade ostja. Seetõttu toimus ka esiletõus. 36) Atlandi majandusruumi kujunemise kaks etappi (16. saj ja 17./18. saj) – iseloomusta neid laevakaravanide tüübi ja majanduspoliitilise korralduse järgi? I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks. II faas (17. 18
ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi
Ühtses valuutaliidus tekib kokkuhoid otseste kuludena selle tõttu et nii füüsilised kui juriidilised isikud ei pea enam tasuma valuutavahetuse kulusid. Kaudselt hoitakse kokku ka arvestuskulusid - kuna tasumine 5 toimub ainult ühes valuutas, siis puudub vajadus hindade ümberarvutamiseks ehk väheneb erinevates valuutades arvestamiseks vajalik tööjõukulu, pangakontode haldamise kulu jms Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Stabiilse inflatsiooni hoidmise poliitika tulemusena alanevad intressimäärad, mis suurendab majanduse efektiivsust ja võimaldab majanduse kasvutempode kiirenemist. Kahjud: Ühisraha ei anna garantiid selleks puhuks, kui liikmesriike tabavad majandussokid Kui nii tööjõud kui kapital ei ole mobiilsed, siis fikseeritud vahetuskurss majanduslikku efektiivsust ei suurenda ning riigid ei peaks moodustama rahaliitu.
Esimeses faasis on harilikult komplekstoiminguid, mis on n-ö ettevalmistava iseloomuga. Olukorra analüüs, mis kulgeb üldjuhul paralleelselt eesmärgi määratlemisega. Eesmärgi määramine, st eesmärgi (või eesmärkide) püstitamine, selgitamine, diskussioo-nid, teatud küsimuste täpsustamine jms. Eesmärgid peavad olema konkreetsed, formalisee-ritud ja mõõdetavad. Tegevuse plaanimine, kus töötatakse välja edasise majanduspoliitilise tegevuse strateegia ja taktika. Abinõude valik, kus kaalutakse, milliste abinõudega on üldse võimalik püstitatud eesmärke saavutada. Teises faasis toimub toimub otsustamine. Valitakse varem väljatöötatud alternatiivsete variantide seast sobivam ja realistlikum. Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutami-seks ja vajaduse
pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet. Põhjuse selliseks kriitikaks andis seitsmekümnendatel aastatel aset leidnud inflatsioon millega kaasnes suur tööpuudus. Sellises olukorras osutusid Keynesi poolt pakutud vahendid sobimatuteks. Monetaristid väidavad, et ettevõtluse arengu tagamiseks peab kogu riiklik majanduspoliitika olema suunatud stabiilse hinnataseme tagamisele. Peamise majanduspoliitilise vahendina stabiilse hinnataseme tagamisel näeb monetaristide koolkond rahapoliitikat. Sellel eesmärgil pidi riik vähendama maksusid ja valitsuse kulutusi. Vältimaks inflatsiooni tekkimist peab riik kontrollima rahamassi ja ei tohi lasta ringlusse ülemäärast raha. Rahamassi kasvamine peab vastama majanduse kasvamisele. Sellisel juhul on tagatud stabiilne hinnatase ja soodne keskkond eraettevõtluse arenguks. Monetaristide tuntuim esindaja, Milton
ei võimalda efektiivselt ümber jaotada. See on rohkem maksusüsteemi teema. Varadest tuleb tulu, ei saa eriti maksustada. Suurem akumuleerunud varade mõju Maksusüsteemil väiksem ümberjaotav roll Mida teha ? Struktuurirevolutisoon majandusharudes - Tehnoloogia - reindustraliseerimine Ressursside efektiivne kasutamine - Tööjõud - Loodusressurss Majanduspoliitilise populismi lõpetamine. Struktuursete reformide läbiviimise uus etapp: - Haridus, tervishoid, halduskorraldus - Innovatsioon ja konkurentsivõime Sotsiaalne tasakaal
majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust. Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus. (Kasumiaruandes ärikasumi realt saame vaadata) Äririski näitajad on (panga poolt vaadatuna): - laenusaaja toodangu nõudluse tundlikkus üldiste majanduslike tingimuste suhtes. - Laenusaaja konkurentsisituatsioon
suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsaim ÜRO põhikiri. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liidu esmane õigus moodustub asutamislepingustest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilise suhete põhialused. On liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Euroopa Liidu teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamus, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid
teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Poliitikute mureks on ju esmajoones tagasivalimine (häälte arvu maksimeerimine valimistel), teatud valijarühmadega arvesta- mine, valimiseelsete lubaduste täitmine, teatud mõjusfääride kindlustamine või lihtsalt oma valimiskampaania rahastajate soovide täitmine. Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega
* Riik sekkub ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse: -majanduslike institutsioonide süsteem; -turu toimimise reeglid, garantiid, piirangud, turutõrgete leevendamine; -ettevõtete aruandluse nõuded; -tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete reguleerimine; -toodangu tehnilised tingimused ja kvaliteedinõuded; -nõudluse reguleerimine; -tulude jaotuse protsess, sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine; -tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine; -majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine; -keskkonnanõuete täitmise nõudmine; -inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine; -regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine. Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid: riigieelarve, riiklikud sihtfondid, regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid), majandusregulatsiooni
Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet. Põhjuse selliseks kriitikaks andis seitsmekümnendatel aastatel aset leidnud inflatsioon, millega kaasnes suur tööpuudus. Sellises olukorras osutusid Keynesi poolt pakutud vahendid sobimatuteks. Monetaristid väidavad, et ettevõtluse arengu tagamiseks peab kogu riiklik majanduspoliitika olema suunatud stabiilse hinnataseme tagamisele. Peamise majanduspoliitilise vahendina stabiilse hinnataseme tagamisel näeb monetaristide koolkond rahapoliitikat. Sellel eesmärgil pidi riik vähendama maksusid ja valitsuse kulutusi. Vältimaks inflatsiooni tekkimist peab riik kontrollima rahamassi ja ei tohi lasta ringlusse ülemäärast raha. Rahamassi kasvamine peab vastama majanduse kasvamisele. Sellisel juhul on tagatud stabiilne hinnatase ja soodne keskkond eraettevõtluse arenguks.
Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet. Põhjuse selliseks kriitikaks andis seitsmekümnendatel aastatel aset leidnud inflatsioon millega kaasnes suur tööpuudus. Sellises olukorras osutusid Keynesi poolt pakutud vahendid sobimatuteks. Monetaristid väidavad, et ettevõtluse arengu tagamiseks peab kogu riiklik majanduspoliitika olema suunatud stabiilse hinnataseme tagamisele. Peamise majanduspoliitilise vahendina stabiilse hinnataseme tagamisel näeb monetaristide koolkond rahapoliitikat. Sellel eesmärgil pidi riik vähendama maksusid ja valitsuse kulutusi. Vältimaks inflatsiooni tekkimist peab riik kontrollima rahamassi ja ei tohi lasta ringlusse ülemäärast raha. Rahamassi kasvamine peab vastama majanduse kasvamisele. Sellisel juhul on tagatud stabiilne hinnatase ja soodne keskkond eraettevõtluse arenguks. Monetaristide tuntuim esindaja, Milton Friedman, läheb oma valitsust eitavas ja
Nii on Muuga sadama mõjupiirkond ja majanduspoliitiline tähtsus palju suurem Paljassaare sadama või Paldiski sadama omast. Sillamäe sadamakompleks võib omandada Venemaa transiidi teenindajana ja Soome sadamatega konku- reeriva sadamana tulevikus suurema majanduspoliitilise tähtsuse kui osatakse arvata. Venemaa ja EL-i liikmesriikide vaheliste ülisuurte transiidivoogude teenindamise nimel konkureerivad Venemaa Läänemere sadamatega (Ust Luga, Sankt Peterburg, Primorsk) Soome, Eesti, Läti, Leedu sadamad. Transiidimahtude teenindamisel jätkub tööd kõigile sadamatele, kuid
annaabi.ee 
