Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskendutakse küsimustele "miks?
Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #1 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #2 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bunnu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest

reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 4­6 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806. Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid

Meedia
thumbnail
30
doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

PriceWaterhouseCoopersi analüütiku Hardo Pajula hinnangul garanteerib euro kasutusele võtt Eesti ühinemise Euroopa Liiduga. Eesti Pank ennustab euro käibeletulekut kõige varem alles aastal 2005, sest Eesti võetakse Euroopa Liitu vastu kõige varem aastal 2003 ning Eesti peab enne euro kasutuselevõttu ennast liidus kaks aastat tõestama. Peamiseid probleeme ei valmista mitte rahaliidu tingimuste täitmine vaid üldise majanduskeskkonna viimine Euroopa Liidu riikide tasemele." (Erilaid, Postimees 2000, lk. 9). 2.3. Eesti Pank Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Kaks kõige tähtsamat keskpanga funktsiooni on raha pakkumise kontrollimine ning pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ja pangaklientide hoiuste kaitset. Kui pangajärelvalve on

Makroökonoomika
thumbnail
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid

Meedia
thumbnail
15
pptx

Eesti energiastrateegia ja -poliitika

Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tu

Majanduspoliitika
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika...
thumbnail
5
doc

Tööhõive poliitika Eesti Vabariigis

võimalustest ,mis riik meile annab. 5 Kasutatud lingid ja kirjandus: · http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=110014 · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://euro.delfi.ee/?cid=5518546 · http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_7sotsareng.html http://www.riigikogu.ee/index.php?id=51689 · http://www.arileht.ee/majandus/461779 · http://www.rto.tlu.ee/LOPUTOOD/BA05_Bodrenkova_kokkuvote.pdf · Postimees 23.märts 2009,"Abiks tööotsijale" lisalehe artikklid

Majandus
thumbnail
27
docx

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad suhteliselt hea ülevaate linn

Ellujäämine metsas
thumbnail
20
docx

Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus

Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte l

Keemia



Lisainfo

Ülevaade

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun