50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnitaM
Õppematerjali autor
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitla
SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. POOLA ÜLESTÕUS Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega Jalta konverentsi alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida-Sileesia Wroclawiga ja Ida-Pommeri Gdańskiga ja Ida- Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Ida-Preisimaa liideti NSV Liiduga Königsbergi oblastina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusega kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lääne-Ukraina (Lviv) ja Lääne-Valgevene (Brest-Litovsk) alade liitmine NSV Liiduga. UNGARI ÜLESTÕUS 1956.a
sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külm
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949
kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE. eesmärk: kaitsta kommu. Alasid võõrvõimude eest; vaba teabevoolu takistamin, salapoliitiline kontroll, tsensuur. 4 See oli Külma Sõja ajal saavutus ja ka meetod. kestiskuni 1990 kui sotsialismileer lagunes. ÜRO: Atlandi Harta (14. august 1941) põhimõtetel olev organsiatsioon. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. Jaan. 1942 26 riiki 1945. aprilli juunis: San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed eesmärk: rahvusvahelise rahu + julgeoleku + inimõiguste + rahvusvahelise koostöö tagamine + (majandusliku, sotsiaalse, kultuurilite rahvusvaheliste probleemide lahendamine) Konverentsi viimasel päevalallkirjastasid 51 riiki: ÜRO põhikirja, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. (1948 võeti vastu Inimõiguste deklaratsioon)
Peaassamblee moodustasid kõik liikmesriigid, 5 suurriiki (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina) moodustasid Julgeolekunõukogu, mis oli ÜRO tähtsaim otsustamisorgan. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi, vaid ka igat inimest, pakkudes kaitset võimude omavoli eest. 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. Kahepooluselise maailma kujunemine 1945. a Jalta, Potsdami konverentsi otsustega kinnitasid Hitleri vastases koalitsioonis olnud suurriigid NSVL mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist. II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused Raudne eesriie. Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid