50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karinar66mus
Õppematerjali autor
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo.
alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918
Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo.
Raamatupidamise alg ja koond dokumentides olevat infot ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektselt raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjetena, mis peab sisaldama viidet parandatava kirjendi järjekorra numbrile. Kui parandus ei põhine alg dokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid: – nimetus (õiend) – number – tehingu majanduslik sisu – paranduse sisu – varasemat algdokumenti v raamatupidamise kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale dokumendile v kirjendile Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5
ülejäägi osas. – Pidev inventuur: seotud arvuti kasutamisega ja vöötkoodid. Laokaardid- iga toote kohta oli oma kaart. Vöötkood- vöötkoodi kasutamise eelised: 1. paraneb ülevaade kauba seisust laos 2. lao käibekiiruse kasv 3. kauba komplekteerimise kiirenemine 4. kauba laiali veo transpordi tõhusam kasutamine 5. kauba riknemisohu vähenemine 6. inventuuride tegemise lihtsustumine Inventuur on kohustuslik: – iga majandus aasta lõpus RPS prgh 18 lõige 2 – ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel ja likvideerimisel – materiaalselt vastutavate isikute vahetumine Inventeerimiskomisjoni esimees: inventuuri viib läbi komisjon, kelle koosseisus peab olema kolm kindlat isikut. 1. raamatupidamisesindaja 2. materiaalselt mitte vastutav isik 3. audiitori esindaja Varaloend: tulem mis inventuuri käigus koostatakse. Vara loendis peab olema- kindla kuupäevaga
Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721
* Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg neoliitikum
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid