100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SeidyT
Õppematerjali autor
svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise
1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.
•Rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1951. aastal (üleskutse 1950. aastal) ja mille peamine eesmärk on majanduslik ja poliitiline koostöö – Õ lk 76 (Euroopa Söe- ja Teraseühendus) •1949. aastal lõhenes Saksamaa kaheks eraldi riigiks – Õ lk 50 (Ida- ja Lääne-Saksamaa) •1961. aastal puhkenud Külma sõja kriis Euroopas, mille käigus eraldati teineteisest Ida-Berliin Lääne-Berliinist – Õ lk 25 ja 54 (Berliini müür) •1950.-1953. aastal puhkenud sõda Aasias, milles osalesid NSV Liit ja USA oma relvadega. Sõja tulemusel hukkus ligi 3 miljonit inimest. Olukord poolsaarel on jäänud samaks tänase päevani ja jagatud kaheks vaenutsevaks pooleks – Õ lk 16 (Korea sõda) •1962. aastal puhkenud kriis Kariibi mere piirkonnas, mille käigus NSV Liit saatis oma massihävitusrelvad Kuuba saarele. USA plaan oli paigutada oma relvad NSV Liidu piirile (Türgi territooriumile). USA kuulutas Kuubale majandusblokaadi. Tegemist oli Külma
teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs
Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür.
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas
turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid